Head uut aastat!

2014. aasta on kohe lõppemas ja aeg on astuda uude aastasse. Detsembrikuu meediagrupp soovib armsale Lilleküla kooliperele meeleolukat vana aasta lõppu ja veelgi toredamat uue algust!

Kohtumiseni 2015. aastal!

Võrkpalliturniirilt tõi ka sel aastal võidu koju 11.L

Reedel, 20. detsembril toimus selle aasta viimasel koolipäeval iga-aastane gümnaasiumi võrkpalliturniir, millelt juba teist aastat järjest tõi võidukarika koju 11.L.

Foto: KristjanK

Ka sel aastal oli igas võistkonnas kolm poissi ja kolm tüdrukut. Saal rõkkas klassikaaslaste toetuskisast ja pasunavilest. Eriti jäi silma entusiastlik 11.R klass, kes oli kaasa tirinud trummi, mitmed pasunad ning poisid sahistitega hüppama ja tantsima pannud.

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Mängud algasid kell 8 ning kestsid ligi neli tundi, misjärel oli esikolmik viimaks teada. Esimese koha sai 11.L, tasavägise teise koha 11.R ja tubli kolmanda koha teenis 10.B. 

Foto: KristjanK

Lisaks esimesele kohale sai 11.L endale kringli, teised, ka neljandaks jäänud 11.H said suu magusaks teha piparkookidega, mis nädal tagasi olid 6. klassi tüdrukud valmistanud. 

Detsembrikuu meediarühm soovib kõigile ilusat vaheaega ja rõõmsaid jõule!

( Rohkem pilte leiate SIIT! )

Gümnaasiumi jõulupeol tähistati meeleolukalt pühade saabumist

Neljapäeval, 18.detsembril kogunesid üheksandikud ja gümnasistid kooli aulasse, et kõik üheskoos tähistada tulevaid jõule. Tänavuse jõulupeo teemaks oli „Su nägu kõlab tuttavalt“ samanimelise eesti telesaate järgi. Ka mõte oli sama – võimalikult täpselt jäljendada loosiga tõmmatud artisti.

Õhtusele show`le andsid särtsaka alguse õpetajad, kelle etteasteid alati suure huviga oodatakse. Ka seekord ei pidanud pettuma - õpetajad Lagle Matto, Kaire Mäe, Raivo Kelp ja Edward Kess  tulid lavale tuntud ABBA lauluga „Honey Honey“. Publik elas väga hoogsalt kaasa ning ka žürii oli heldekäeline neile punkte jagama. Tundub, et lauluvalikuga pandi otse kümnesse!

Foto: RaunoL

Peale õpetajaid esitasid oma etteaste ka enamik peole tulnud klasse. Kuulda sai nii 12.R klassi esituses Noorkuu „Talvevõlumaad“, 9.B esitatud Karavani lugusid kui ka 11.L klassi jäljendatud Orelipoisi „Valssi“. Muidugi ei puudunud ka välismaised artistid. Omapoolse versiooni The Queeni loost „I Want to Break Free“ tegid 10.A klassi õpilased ja The Beatlesi koosseis oli too õhtu eriti naiselik, sest nende pala „Help“ esitasid 9.A klassi tüdrukud.

Foto: RaunoL

Foto: RaunoL

Esinejad nähtud, oli aeg lavale kutsuda improtrupp Ruutu10. Publikut lõbustasid Rauno Meronen ja Martin Junna, kes on meie Lilleküla Gümnaasiumi vilistlased. Esinejad küsisid publikult asukoha ning asusid improviseerima, et pakkuda vaatajatele humoorikat näitemängu. Kui ideed otsa said, küsiti jälle uut asukohta. Tol õhtul käisid läbi kohad, nagu näiteks riigikogu, troll nr 9 ja puukuur.

Foto: RaunoL

Peo lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana, kelle üks õhtujuhtidest kukil lavale kandis. Kõik õpetajad käisid järjest laval oma kingitust lunastamas. Loeti luuletusi ja öeldi oma ainekohaseid laused, kuid eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess oli valmis teinud hoopis viktoriini. Jõuluvana pidi raamatute lõikude järgi arvama, millisesse teose lõpetuseks see või teine on. Õpetaja Kess tunnistas lõpuks, et tegemist on päris targa jõuluvanaga.

Kingid jagatud, oligi aeg jõuluvanaga hüvasti jätta, järelejäänud toidumoon kokku korjata, enda järelt ka koristada ja koju minna. Peoliste nägudest oli näha, et jäädi õhtuga rahule, ning õnnelikud olid ka korraldajad Liina S ja Milla Esta K, kes arvasid, et paremini poleks õhtu saanud kulgedagi.

Kõiki esitusi on võimalik vaadata meie blogi Youtube' leheküljelt siit!

(Rohkem pilte saate näha siit)

Õpilased ja õpetajad avaldasid jõulusoove

Vahetult enne jõulupühi soovisime teada saada, millised on meie koolipere tänavused jõulusoovid. Kõigi sõnavõtte sel teemal saate näha järgnevas videos.

8.C tõi põhikooli jõulupeolt koju kahekordse võidu lauluga ''Leto svet''

Teisipäeval, 16. detsembril toimus meeleolukas jõulupidu 5.-8. klasside õpilastele. Peol oli võimalus igal klassil esitada ettevalmistatud playboxʹi esitus.

Esitusi oli vägagi erinevaid: laval võis näha kleitides poisse, kõrgetel kontsadel pisikesi tüdrukuid, paroodiat Edgar Savisaarest, painduvaid tüdrukuid ja uhkete tantsukavadega hip-hop riietes õpilasi.

Foto: AngeleZ

Foto: AngeleZ

Foto: AngeleZ

Žürii otsustamise ajal said õpilased saalis jalga keerutada enda valitud soovilugude järgi ja tahtmise korral aula ukse ees meie blogi kaunistatud fotonurgas sõpradega pilte teha.

Foto: AngeleZ

Foto: AngeleZ

Selleaastasele žüriile olid lemmikuteks osutunud c-klassid, sest esikolmik nägi välja selline: esimese koha sai 8.C klass, teise 5.C ja kolmanda 7C. Selgus, et rahvas oli žüriiga päri: kaasõpilaste südamed oli vallutanud "Leto svet" ja seega sai 8.C ka rahva lemmiku auhinna. Kuna kõigile meeldis 8.C esitus, siis paluti võitjatel uuesti esineda.

Foto: AngeleZ

Kui auhinnad olid võitjatele kätte antud, korraldati mäng, kus igast klassist läks üks õpilane osalema ja ülesandeks oli tuua ette öeldud ese ning igas voorus langes üks inimene välja. Tooma pidi näiteks päkapikumütsi, kingapaela, helkuri, piparkoogi ja tennise. Võitjaks tuli 8.B nagu eelmiselgi aastal. Hiljem mängiti limbot, kus õpilased said näidata oma painduvust.

(Rohkem pilte leiate SIIT!)

Põhikooli kokkajad valmistusid jõulupeoks

Neljapäeval, 12. detsembril kohe peale viimast söögivahetundi jälle klassi rutates sattus meie meediagrupile ninna meeldiv piparkoogi lõhn. Peale hetkelist mõttepausi otsustasime asja uurima minna. Aroomi tekkekohta polnudki raske tuvastada, sest kümmekond noormeest seisid väga kannatamatult kooli kodundusklassi ukse taga.

Lahke küsimise järel lubati meid siiski kooli kõige jõuluhõngulisemasse klassiruumi, kus parajasti toimetasid neiud 6.B­st. Neiusid juhendas suurel piparkoogiteol õpetaja Kelly Lepind.

Nimelt oli tütarlastele usaldatud suur ülesanne – küpsetada ja kaunistada järgmisel nädalal toimuvaks jõulupeoks suisa 1000 piparkooki.

Loomulikult olime seda kuuldes suures hämmelduses, kuid vaprad tüdrukud ei teinud teist nägugi ja olid kõik õhinaga asja kallal. Kes rullis tainast, kes vormis kujusid, kes jälgis, et koogikesed ahjus liiga ei saaks, ja kes andis viimase lihvi värviliste suhkruglasuuridega.

Tunnikella helisedes pidime nende vahvate küpsetajatega hüvasti jätma, kuid meie õnneks saime ka ise väikese jõulumaiuse omanikeks.

Foto: DevisT

Foto: DevisT

Foto: DevisT

Kui lahkusime, oli piparkooke valminud 400 ringis ning loodame, et ka järgnevad maiused valmisid sama meeldivas õhkkonnas, nagu meie seda kogesime.

Jõulutrall meie koolis on alanud

Täna hommikul kogunesid 1. klasside õpilased aulasse, et maha pidada üks üdini vahva jõulupidu. Mudilastel oli võimalus kontserdile kutsuda ka oma pereliikmeid, nii võis näha saalis istumas vanemaid kui ka vanavanemaid.

Ühiselt kutsuti jõuluvana saali ning iga klass asus järgemööda esitama oma etteasteid kinkide lunastamiseks. 

Foto: IngridR

Saalis võis kuulda rõõmsaid päkapikulaule kui ka vaadata vahvaid jõulunäidendeid, mille olid lastele selgeks õpetanud nende klassijuhatajad koostöös muusika õpetajaga.

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Lõpetuseks said ka klassijuhatajad isiklikud kingipakid, kuid ega nemadki niisama ei pääsenud. Nii võis näiteks õpetaja Kaarin Kaevalit näha flööti mängimas. Laulu ja lehvituste saatel lahkus jõulutaat ka teistele lastele rõõmu valmistama.

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Veedame viimase nädala jõulumuusika saatel

Jõulune koolivaheaeg on kohe kohe ukse ees, kuid enne seda saab kooli kõlaritest kuulda palju erinevaid jõuluteemalisi laule. Muusikat võib kuulda 3. ja 4. vahetunnil.

Jõululualud on järgmised:

Esmaspäev:

3. vahetunnil

Elvis Presley-  It`s Christmas Time

Karavan-  "Aisakell"

4. vahetunnil

Andy Williams-  It`s The Most Wonderful Time Of The Year

Bobby McFerrin-  Don`t Worry Be Happy

Teisipäev:

3. vahetunnil

Brenda- Lee Rockin` Around The Christmas Tree

Dean Martin- Let it Snow!

4. vahetunnil

Vello Orumets- " Jõulukell"

Bobby Helms-  Jingle Bell Rock

Kolmapäev:

3. vahetunnil

Jose Feliciano-  Feliz Navidad

Karavan- " Talveöö"

4. vahetunnil

Parvepoisid- " Tiliseb, tiliseb aisakell

Train-  Shake up Christmas

Neljapäev:

3.vahetunnil

Chris Rea-  Driving Home For Christmas

Karavan –"Läbi lume sahiseva"

4. vahetunnil

Parvepoisid- " Valged jõulud"

Wham!- Last Christmas

Arvamus: Füüsikavõistlus ''Kajakas'' osavõtja pilgu läbi

Sel aastal osales Tartu Ülikooli teaduskooli poolt korraldatud füüsikaülesannete lahendamise võistlusel ''Kajakas'' kolmapäeval, 10. detsembril meie kooli 9.-12. klassidest kokku 16 õpilast. Küsimusi lubati juhendi põhjal nii koolifüüsikaga seotud teemadel kui ka igapäevaelulistest valdkondadest. Võistluse alguskellaaeg oli 10.00 ning aega ülesannete lahendamiseks anti üks tund. Võistlusest huvitujad said ennast kirja panna füüsika õpetaja Elle Kloosteri juures, kus minagi end kirja panin.

Enne klassi minekut olid mul vastakad tunded. Ma polnud ühelgi olümpiaadil varem osalenud ning ega ma heade tulemuste peale välja läinudki, aga mütsiga lööma ka ei läinud. Päev enne leidsin oma 10. klassi füüsika vihiku kodust üles ning vaatasin mõned valemid üle, millest ka veidi kasu oli, sest paari valemit sain kasutatud, näiteks jõu valemit F=m*g ja kiiruse valemit v=s/t. Lubatud oli kasutada ka mustandipaberit, mida korraldajatele ei saadetud, ja vastustelehte. Vastustelehele oli vaja kirjutada oma andmed ja ülesannete vastused, kus ühikud olid õnneks juba antud. Täidetud lehe viisin pärast lõpetamist õpetajale. 

Võistluse ülesanded olid väga rasked. Ootasin rohkem nuputamise ja ja loogika abil tehtavaid ülesandeid, aga pigem oli vaja osata hulgaliselt valemeid. Seitsmest etteantud ülesandest proovisin kaks välja arvutada, ülejäänutele panin suvalised vastused, sest ei tahtnud vastuse kohta päris tühjaks jätta, sest õpetaja oli varem öelnud, et arvestatakse ka seda, kui lähedal saadud vastus õigele vastusele on. 

Pärast lõpetamist küsisin mõnelt kaasosalejalt, kuidas läks ja palju nemad ära jõudsid teha. Vastuseks sain, et ka neil oli väga raske ja kas jäeti enamik vastusekohti tühjaks või kirjutati samuti suvalised vastused. 

Tulemused, kui tööd on üle vaadatud. saab kätte Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt või õpetaja käest.

Ma ei kahetse, et võistlusest osa võtsin. 

See oli väga hea kogemus, sest oli võimalus ennast proovile panna, aga rohkem ma arvatavasti vähemalt füüsikaolümpiaadist osa ei võta.

Intervjuu Liis Oldi, jõulufänniga

Ühe pika ja väsitava koolipäeva lõpus õnnestus meie rühmal kinni püüda inglise keele õpetajat Liis Olt. Huvi oli teada, mida selline suur jõuluaja fänn neist pühadest arvab.

Foto: AngeleZ

Meie koolis olete Te tuntud kui kõige suurem jõulufänn. Siit ka meie esimene küsimus - miks Te jõule nii väga armastate?

Ma olen juba lapsest saadik jõule perekonnaga tähistanud. Mul on kaks vanemat venda ja me iga kord valmistusime jõuludeks koos. Jõule tähistan oma perekonnaringis. Ja minu jaoks on jõuluaeg alati rahulik olnud.

Kas Teile jõulude puhul meeldib kõik?

Jah, tõesti kõik. Näiteks jõulumuusika meeldib väga. Minu arvates lastakse raadiost jõululaule väga vähe, võiks rohkem olla.

Seoses sellega, kas Teil on lemmikjõululaul?

Mmm... It´s Beginning To Look a Lot Like Christmas.

Kuidas jõuluköögiga lood on, kas eelistate verivorste või piparkooke?

Jõuluköök?! Mulle meeldib traditsiooniline jõulutoit. Hapukapsas, verivorstid... piparkoogid loomulikult, me valmistame neid kodus ise. Kui väike olin, siis tegid vanemad, nüüd suureks saades teen ise.

Teie klass on juba väga kenasti ära kaunistatud, kas olite esimene, kes sellega hakkama sai?

Ei, 10.A jõudis meist natuke varem. Aga klassi kaunistas mu enda klass. Meil käib koolis praegu ju mingi klassidevaheline võistlus, kellel on kõige ilusam klass, kõige rohkem kaunistatud jne. Ja minu omad tahavad võita... kaunistasid siin ning isegi kuuse tõid.

Kas Teie eelistate päriskuuski või plastmassist?

Päris, ikka päriskuuski.

Mis on Teie meelest parim jõulumeeleolu tekitaja?

Lumi...lumi. Viimastel aastatel oli lund vähe ja minu meelest see on väga kurb. Loodame, et see aasta meil veab rohkem.

Mis Teile jõuludega kõige rohkem seostub?

Perekond.

Milline on Teie jõulusoov ja mida Te sooviksite teistele?

Minu arvates võiksid inimesed rohkem suhelda omavahel näost näkku, näha üksteist rohkem, veeta sõpradega või perekonnaga koos aega. Selle asemel et raha raisata kingitustele, mis ei pruugi üldse head olla, võiksid inimesed midagi koos teha. Sooviks seda, et inimesed suhtleksid omavahel silmast silma rohkem.

Foto: AngeleZ

Kolmapäeval väisas kooli sotsiaaldemokraadist Riigikogu esimees Eiki Nestor

10. detsembril külastas meie kooli ja rääkis gümnaasiumi klassidele nii eelseisvatest valimistest kui ka parlamenditööst Eesti poliitik Eiki Nestor, kes on 20. märtsist 2014 Riigikogu esimees.

Foto: DevisT

Eiki Nestor tõdes, et parlament on meie ühiskonna nägu. Riigikogus esindatud erakondade arv on järjest vähenenud. Kui 1992. aastal osales riigikogu valimistel 17 erakonda või valimisliitu ja valituks osutus neist üheksa, siis viimastel riigikogu valimistel 2011. aastal osales vaid üheksa erakonda ja valituks osutus neli.

Eesti demokraatiale oleks hea, kui esindatud erakondade arv on suurem. Ka 2015. aastal võib uute erakondade pääs riigikokku olla keeruline, sest uutel tulijatel on raskem pildile pääseda.

Teadlikke valijaid on Eiki Nestori sõnul Eestis vähevõitu. Inimesed teevad valimisotsuse emotsionaalselt, valitakse erakond, kellega suudetakse end samastada. Tema arvates võiks kohalike omavalitsuste valimistel 16­aastased saada valimisõiguse, sest see käik tooks senisest enam esile noori puudutavaid teemasid. Tema sõnul on 16aastased noored tänapäeval piisavalt küpsed kaasa rääkimaks omavalitsuse teemadel.

Foto: DevisT

Eiki Nestor ütleb enda kohta, et ta on vana hipi. Seetõttu lõpetas ta ka oma sõnavõtu hipiliku peace-märgiga. Meie riigikogu esimehe kõne oli värvikas ning elulisi näiteid toov.

Jõululaadalt mindi tundi magusa suutäiega

Kolmapäeval, 10. detsembril peeti 2.-4. vahetunni ajal 1. korruse pikas koridoris maha iga-aastane jõululaat.

Eelmisel aastal palju vastukaja saanud jõululaadast, millel oli kentsakas toimumiskoht, oldi sel aastal ilusti õppust võetud. Kuna eelmine aasta keldrikorruse platsi üle väga ei rõõmustatud, kuna seal oli pime ja kitsas, võis sel korral endale jõulukraami osta 1. korruse pikast koridorist, kus sarnaselt eelnevatele aastatele käis suur sagimine.

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Lapsed olid kokku tulnud ja küpsetanud jõuludele omaseid küpsetisi ja päris mõnigi oli valmistanud ise jõulukaarte ja käepaelu, mis kindlasti oma tee jõululaupäeval kuuse alla leiavad.

Foto: IngridR

Foto: IngridR

Peale laata küsitlesime müüjaid ning saime teada, et müük läks hästi ning kaupa peaaegu et järele ei jäänudki, vaid müüdi lõpupoole odavamalt maha või söödi sootuks ise ära.

Küsitlesime ka paari ostlejat, kuidas käsitöö oli valmistatud ja kas küpsetised ka hästi maitsesid. Küsitletud olid rohkem kui rahul. 3. klassi tüdruk ütles, et kaardid olid nii ilusad sädelevad, ning 5. klassi poiss arvas: ,,Toidud olid nii head nagu kodus tehtud.''

Foto:IngridR

Foto: IngridR

Elagu jõululaat!

Meie raamatukogus saab vaadata Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul muuminäitust

Muumide loomisega tuntuks saanud kirjanik Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul on võimalus 2. detsembrist kuni 18. detsembrini külastada meie kooli raamatukogus muuminäitust, kus saab vaadata erinevaid eksponaate muumidest. Näitusel on võimalik uudistada muumipere piltidega patjasid, rätikuid, nõusid, puslesid, lauamänge ja raamatuid ning seinal ilutsevaid uhkeid fotosid muumide askeldustest.

Foto: DevisT

Foto: DevisT

Foto: DevisT

Tove Jansson oli soomerootsi kirjanik, keda peamiselt tuntakse muumitrollide loojana. Kui Tove Jansson kirjutas teise maailmasõja ajal 1945. aastal oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus", keeldus kirjastaja nime muumid kasutamast, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada, ning kasutas selle asemel sõnaühendit "väikesed trollid". Järgmistes raamatutes olid tegelasteks juba muumitrollid.

Muuminäitus on Eestis ringi rännanud juba 20 aastat. Näitus on koostatud Eestis töötava Soome Instituudi poolt.

Foto: DevisT

Tule sinagi muumisid avastama!

Reportaaž: Algklasside lapsed võtsid vapralt vastu oma külalised-mürgised ämblikud ja salapärased roomajad

Reedel teise tunni eel on 2.c klassi lapsed vägagi ärevil ning kärsitud, kui ajakirja Rästik peatoimetaja Toomas Pranstibel, kes 2.-3. klasside õpilastele mürgiseid ämblikke ning igasuguseid roomajaid tutvustama on kutsutud, oma suure spordikotiga klassi siseneb. Õpilased kihistavad omaette ja arutavad, kes seal kotis küll olla võib. Tunnikella helisedes võib show alata. 

Toomas Pranstibel tutvustab end klassile ning avab koti, kust paistab läbipaistev karbike. Sealt võtab ta rahulikult endale käe peale uhke nimega Honduurase lokkiskarvalise linnutapiku. Lapsed on põnevil, keegi ei jõua ära oodata, millal ämblik neile lähemale tuuakse.

Foto: DevisT

Esimeste pingiridade juures avastab omanik aga, et ämblik on ootamatult oma häda tema käe peale teinud. Klass naerab laginal, kuid Pranstibel ei tee sellest suurt numbrit ning lisab, et saab selle kohe salvrätikuga ära pühkida, vahel tuleb ikka selliseid õnnetusi ette. Edasi liigub ämblik omaniku käe peal uudistajate seas ringi ning pannakse oma läbipaistvasse transpordivahendisse tagasi.

Laste küsimuse peale, kas linnutapikud on mürgised, vastab Pranstibel, et maailmas pole ühtegi ämblikku, kes ei oleks mürgine.

Tema sõnul jagatakse linnutapikud mürgi järgi kahte erinevasse gruppi või seltskonda, mõned linnutapikud on tugeva mürgiga ja mõned nõrga mürgiga, ta lisab juurde, et tema kasutab ainult nõrga mürgiga linnutapikuid ning üldiselt ei ole ühegi suuremat kasvu ämbliku mürk inimesele surmava mõjuga. Nende hammustus võrduvat umbes herilase sutsamisega.

Järgmisena ilmub kotist nähtavale virsikukarva laikudega Mehhiko punajalg linnutapik, kes rahulikult mööda omaniku kätt jalutama asub. Pranstibel näitab klassis eksootilist loomakest ja räägib linnutapikute toitumisharjumustest, paljunemisest ja kestavahetusest.

Foto: DevisT

Foto: DevisT

Kolmanda ämblikuna tuleb kotist välja Brasiilia valgejalg linnutapik, kelle eripäraks on tema võime kasvada teistest palju suuremaks ning kõndida mööda ükskõik millist siledat pinda otse üles, mida ei suuda üksi eelnevatest ämblikutest mitte kunagi. Seda ämblikut aga käe peale jalutama ei lasta, kuna ta olevat liiga kartlik ning küllaltki kiire liikumisega.

Foto: DevisT

Seejärel pean klassi ning ämblikega hüvasti jätma, kuid kolmanda vahetunni ajal naasen esimesele korrusele, et minna uudistama Toomas Pranstibeli roomajaid.

2.d klassi sisenedes kuulen, kuidas õpetaja palub lastel, kes kardavad või pelgavad, taha pinkidesse istuma asuda ning nii mõnigi laps otsib endale koha tagapingis. Kuid mitte paljud, enamik lapsi tormab klassi eespinkidesse, et võimalikult lähedal asuda punasele spordikotile roomajatega. Mõnes pingis istub lausa kolm või neli uudishimulikku kainikut korraga.

Klassi siseneb Toomas Pranstibel, kes ennast taaskord tutvustab, näiteks räägib ta, et tal on kodus peaaegu 40 madu ning palju teisi roomajaid, keda ta kollektsioneerib. Kaasa on ta võtnud samuti paar roomajat, kellest ükski ei ole mürgine ning neid karta pole mõtet. Lisaks mainib ta, et nii mõndagi isendit saavad lapsed oma käega katsuda ka. Seepeale kajab klass rõõmust ja hõisetest, tundub, et keegi ei tunne hirmu.

Foto: DevisT

Esimesena tuleb valgest riidest kotist välja uudishimulik terava ninaga 23-aastane sisalik, kes omab liiginimetust neljatriibuline hiidrüülik. Pranstibel lisab, et selline sisalik kasvab kuni 36 cm pikkuseks ning nad on üsna head kuuljad, veel vahetavad nad kesta ning söövad seejärel oma kesta ära. Pranstibel näitab sõbralikku sisalikku lastele lähemalt, kuid puudutada ei soovita, kuna ta võib muutuda suure tähelepanu all üsna aktiivseks. Õpetajal õnnestub looma oma käes hoida ning lapsed tormavad veel kord lähemalt vaatama, enne kui sisalik oma kotikesse tagasi lastakse.

Foto: DevisT

Punasest valgete pealuudega kotist ilmub nähtavale Texase roninastik, kes on juba natuke suurem tegelane. Valge madu siugleb nõtkelt ümber omaniku käe, lapsed küsivad, ega madu end sedasi umbsõlme tõmba. Selle peale vastab Pranstibel, et seda ohtu kindlasti pole, kuna madudel on erakordne kehavalitsemisoskus. Veel esitletakse kollast roninastikut, kes on laste üllatuseks hoopis pruuni värvi.

Foto: DevisT

Järgmine külaline kotist on eelnevatest veidi väiksem, punakat tooni maisimadu, keda saavad lapsed samuti oma käega katsuda. Tüdrukud on nähtavalt julgemad kui poisid, julgetakse isegi pead silitada ning madu oma käe peale lasta. Olukord klassis on üllatavalt rahulik, ainult mõni üksik laps klassis pelgab ja ei soovi madu oma käega silitada.

Enne viimase roomaja näitamist mainib Pranstibel, et järgmine madu on 2-aastane, kuid küsib õpilastelt, kui suur võib olla nende arvates üks säärase vanusega madu. Laste käed hakkavad kohe näitama erinevaid suuruseid ja suudest kõlavad vägagi erinevad numbrid, alates 10 cm kuni 2 meetrini.

Siis võtab Pranstibel kotist välja emase noore kuningboa, kes on hinnanguliselt võib-olla natuke üle meetri pikk. Seda madu on võimalik igal lapsel endale ümber kaela panna ning silitada, tekib kohe järjekord, kes enne saab. 

Foto: DevisT

Lõpuks saavad kõik tahtjad tunda madu ümber oma kaela ning lastel on kõigil tuju laes. Plaksutame Toomas Pranstibelile ja täname teda suurepärase vaatemängu ja huvitavate faktide eest!

Koolimaja taaskord jõuluehteis

Lausa märkamatult on kätte jõudnud detsember. Mis meenub Teile esimesena seoses detsembrikuuga? Jõulud, eks? Jah, nii ka meile. 

Esmaspäevast, 1. detsembrist hakkas meie koolipere vaeva nägema, et kool saaks jõulukuule omase välimuse. Kaunistamisega on tegelenud nii väiksemad kui suuremad. Õpetajatest on  kaasa löönud Annika Linnas, Lea Laus, Kelly Lepind ja Kristjan Must.

Foto: KristjanK

Mitmel pool koridorides saadavad õpilasi klassist klassi rõõmsate nägudega piparkoogimehikesed, mis meisterdatud sooviga kõigile mõnusat jõulutunnet tekitada.

Foto: KristjanK

Foto: KristjanK

Mitmetel õpetajatel on samuti  iga-aastaseks tavaks saanud oma klassiruumi kaunistamine väikeste dekoratsioonidega. 

Foto: KristjanK

Kindlasti on tervel kooliperel ilusate kaunistuste üle vaid hea meel!

Saage tuttavaks detsembrikuu blogijatega!