Reaal- ja loodusteaduse nädala raames külastas 7.C ja 9.A klassi keskkonnabuss  

Keskkonnaamet korraldab koolides keskkonnabussi nime all erinevaid õppeprogramme.

Täna, 28. jaanuaril külastasid meie kooli Piret Eensoo, Imbi Kõiv ja Reet Kristjan Keskkonnaametist.  7.C klassiga läbiti  õppeprogramm “Energia” ning 9.A klassiga õppeprogramm “Müra- meie kaaslane”.

Energiaprogrammi raames viidi läbi mitmesuguseid katseid. Esimese katse raames võrreldi erinevate pirnide (LED-pirn, säästupirn ja hõõglamp) omadusi. Seejärel mõõdeti kodumasinate (veekeedukann, keeduspiraal, föön ja röster) energia tarbimise kulu.

Järgmiseks tegeleti toiduenergiaga, täpsemalt kui palju tuleks koguseliselt süüa erinevaid toiduaineid, näiteks india pähkel, vanilliplombiir, täisteraleib jne eeldusel, et õpilase keskmine energiavajadus on 2570 kcal.

Programmi “Müra - meie kaaslane” raames mõtestati lahti, mis on müra ja kuidas see tekib. Lindilt esitati seitset erinevat heli, näiteks asfaldilõikur, Vaiko Eplik, kajakas jne, ning reastati kuuldu helitugevuse järgi. Lisaks uuriti, millised on kõige mürarohkemad paigad koolis. Katseid viidi läbi vahetunni ajal koridoris, sööklas, võimlas ja töökojas, kasutades müramõõtjat.

Foto: Kristjan.J

Foto:Kristjan.J

Rohkem pilte näeb siit:http://public.fotki.com/meediatiimTLG/keskkonnahariduse-buss/

Eesti Folkloorinõukoja liikmed korraldasid 3. klassidele tunni pärimuskultuurist

Sandra Suurkask ja Karilin Tammik Eesti Folkloorinõukojast käisid meie kooli 3. klassidele rääkimas pärimuskultuuriga seotud teemadest – kes me oleme, kust lapsed nimed saavad, millised olid lapsed paarsada aastat tagasi.

Kui meie meediagrupp saali jõudis, oli seal ainult kaks inimest, sest 3. klass oli õppimishoogu sattunud ja ürituse unustanud. Kui 3. klass saabus, alustati ringis istudes jutustamist, teemaks pärimuskultuur.

Lapsed oskasid hästi vastata küsimusele, mis on pärand. Peale seda rääkisid lapsed, kuidas nad endale nimed on saanud. Paljud olid oma nimed saanud filmidest, multikatest, isa järgi, vanaema järgi, aga ka näiteks haiglast arsti soovitusel. Õpilased said aru, et lapsele nime panemine on raske ülesanne.

Järgmiseks jagati lastele paberid ja pliiatsid. Õpetajad Sandra ja Karilin esitasid küsimuse: „Kes me oleme?” Lapsed joonistasid oma käekuju paberi keskele ning hakkasid sõrmede sisse kirjutama oma arvamust sellest, kes nad on. Üks 10-aastane poiss kirjutas: ,,Olen vend, sugulane, sõber, laps, pinginaaber, oma vanemate laps.” Paberi üles serva kirjutasid õpilased, kes nad sooviksid olla.

Järgmiseks tuli lastel rääkida sellest, millised võisid olla lapsed umbes 200 aastat tagasi. 3. klassi lapsed said aru, et lapsed käisid siis tunduvalt rohkem väljas ning teadsid loodusest palju rohkem, neil oli ka teistsugune riietus ning poisid ei kandnud pükse kuni kooli minemiseni.

Lõpuks soovitasid rühmajuhid ka lastel koju minnes lülitada hetkeks kõik elektroonika välja ning mängida puumänguasjadega ning mõelda vana aja peale.

Reaal- ja loodusteaduste nädal jätkus planetaariumikülastustega

Täna, 27. jaanuaril oli 6. ja 9. klasside õpilastel võimalus külastada 1.-5. tunni ajal planetaariumi, mis oli üles pandud kooli aulasse.

Väliselt nägi planetaarium välja nagu suur must kuppeltelk. Tegevus toimus aga kupli sees, kus näidati filmi taime- ja loomariigist, seentest, protistidest ja bakteritest.

Külastajad istusid või lamasid kupli keskel põrandal ja jälgisid telgi kumerusel jooksvat filmi loodusest, alustades bakteritest ja lõpetades loomariigiga. Tänu digitaalsele infotehnoloogiale oli kujutist suurendatud, et näidata konkreetse organismi toimimist, vaadatuna läbi mikroskoobi suurendatult ja üksikasjalikumalt. Filmile loeti peale kergesti arusaadavat, selgitavat infot ekraanil toimuva kohta.

Kuplit külastanud õpilased said avardada oma silmaringi ja olid nähtust vaimustuses. Tore, et kaasaegset tehnikat saab kasutada õppetöö mitmekesistamisel.

                    11. ja 12. klassid vaatasid Solarises filmi "Tähtedevaheline"

11. ja 12. klasside õpilased käisid esmaspäeval, 26. jaanuaril Solarises vaatamas filmi “Tähtedevaheline”, ühtlasi oli see kinokülastus kooli reaal- ja loodusteaduse nädala avaüritus.

Filmi lavastaja on Christopher Nolan. Film on Oscari nominent parima kunstnikutöö, parima filmimuusika, parimate visuaalefektide, parima helirežii, parima helimontaaži, seega kokku viies kategoorias ja Kuldgloobuse nominent parima filmimuusika kategoorias.

Osatäitjatena võib näha staare, nagu Matthew McConaughey, Anne Hathaway, Jessica Chastain, Bill Irwin, Ellen Burstyn ja Michael Caine.

Film kajastab nii inimestevahelisi suhteid kui ka elu perspektiive, elu võimalikkust pärast planeet Maa ressursside ammendumist. Kas inimkonnal on ikka, kuhu edasi minna?

Film on tempokas ja kaasahaarav, pakkudes nii märulit kui ka pisaraid, kuid oli ka hetki, mis ajasid naerma. Film oli huvitav nii ülesehituse, teemaarenduse kui ka muusika poolest.

Arvan, et see film on sobilik just neile, kellele meeldivad võimalikud tulevikustsenaariumid, kes on huvitatud nii tehnika arengust kui ka astronoomiast, aga lisaks ka stsenaristi fiktsioonidest.

Paljudele pakkus film toreda elamuse ning filmi soovitatakse ka sõpradele. Huvilistel on võimalik filmi vaatama minna nii Solarisse kui ka Forum Cinemasse.

Gümnaasium lõpetas esimese poolaasta aktusega

Täna, 23. jaanuaril tähistasid gümnaasiumiõpilased esimese poolaasta lõppemist aktusega, kus parimad õpilased, kellel on hinneteks ainult neljad-viied, said tunnistused.

Aktuse alguses kandis 10.b klassi õpilane Kadri klaveril ette Yiruma muusikapala River Flows in You. Pärast loo esitamist jagati tunnistusi ning seejärel jätkus aktus kooli bändi musitseerimisega. Kooli bändi koosseisu kuulusid Rauno, William, Karl ja Kristjan, nendega koos esines solistina Viktoria VHK- st.  Ettekandele tulid Bon Jovi Dead or Alive, rokkgrupi Rival Sons laul Pressure and Time ja Led Zeppelini Whole Lotta Love. Noored muusikud said sooja vastuvõtu.
Aktuse lõpetas huvijuht Marje Nurga sõnavõtt ning seejärel jätkus koolipäev klassijuhatajatundidega.

Esimese poolaasta kursuste lõpule ei järgne paraku mitte vaheaeg, vaid juba esmaspäevast on kõik tagasi koolis ja algavad uued kursused.

 Foto: Kristjan.J

Foto: Kristjan.J

Rohkem pilte näeb siit: http://public.fotki.com/meediatiimTLG/aktus/

Kui hea oli Lilleküla kool, sain aru alles siis, kui olin sealt lahkunud

   Kristi Härm töötab täna Danske Bank AS Eesti filiaalis müügitoespetsialistina. Tema tööks on kontrollida ja koostada krediidilepinguid. Kristi  on pangas töötanud üle 15 aasta. Ta on  põhjalik  ja abivalmis ning kolleegide poolt hinnatud kui hea spetsialist.

   Kristi  õppis Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis (endine Tallinna 3. Keskkool) aastatel 1981 - 1989  I kuni IX klassini. Alljärgnevalt meenutab ta oma kooliaega - meeldejäävamaid sündmusi, õpetajaid, lemmikaineid.   

   I klassis oli meid neli paralleelklassi, igas klassis üle 30 õpilase. I klassis käisin teises vahetuses, s.t et kool algas alles lõunast. Mäletan, et I klassis oli mul igav, kuna tähed-numbrid olid selged, lugeda oskasin ja tuli oodata nende järele, kes seda veel ei osanud. Vaatasin palju aknast välja kooli staadionile, kus oli hea jälgida neid lapsi, kes olid koolipäeva juba lõpetanud ning staadionil aega veetsid. Kõik kandsid sel ajal koolivormi ning viielistel oli rinnas punane lint, neljaviielistel kollane lint, sealhulgas ka minul. Hiljem kaotati meil üks paralleelklass ära ning klassis oli siis ligi 40 last.

   Keskastmest mäletan ajaloo õpetajat, nimi oli vist Murumaa. Mingil aastal õpetas ta meile, kuidas suurriik ei suutnud kogu oma maad hallata ja valitseda ning riik hakkas lagunema ning tekkisid eraldi väikeriigid, ning siis me klassis avaldasime arvamust, et äkki Nõukogude Liit ei suuda ka kogu oma maad valitseda ja hakkab lagunema - oi, kuidas me saime õpetaja käest hurjutada, et mis juttu me ajame. Kool oli siis Vassili Võrgu nimeline Tallinna 3. Keskkool. Ajaloo tundidest meenub mulle veel, et kõige rohkem meeldisid meile need tunnid, kus õpetaja luges meile ette raamatut "Pasha lennuk". Autorit ei mäleta, aga ilmselt oli see raamat II maailmasõjast.

  Õpetajatest mäletan kõige rohkem matemaatika õpetajat Oolut, kes oli väga range. Kui tema tunnis jäid jutustamise või muu ebasoovitava tegevusega vahele, siis ei kärkinud ta ega karjunud, vaid ütles sapise märkuse kogu klassi ees ning rohkem ei olnud soovi vahele jääda. Kogu oma ranguse juures õpetas ta matemaatikat väga hästi.

Mäletan, kuidas saime pioneerideks, kuidas käsi värises, kui punast rätti ja Lenini märki käes hoidsin. Kuidas pidi neid rivistusi tegema ja koolis oli punanurk. Hiljem see Nõukogude sümboolika taandus, koolis tekkis õpilasomavalitsus. Kool ise ärgitas õpilasi olema julgemad ning avaldama arvamust koolis toimuva osas.

Sellest Nõukogude ajast mäletan veel sõjalise õpetajat. Nime ei mäleta, aga väike vahva vanem vuntsidega vene mees oli, kellega me käisime keldris asuvas lasketiirus kõhuli maas  õhupüssi laskmas.

   Meie kool oli parima koolisöökla tiitliga või aumärgiga. Muidugi ei saa ära märkimata jätta kooliõde Pihlakut, kes oli väga kõvahäälne ja range ning pidas sööklal kogu aeg silma peal ja üürgas ikka üle söökla, kui midagi sobimatut nägi. Eks ta pidas kokkadel ja söögi kvaliteedil silma peal.

   Põhikooli lõppedes tuli teha otsus,  millises koolis õpinguid jätkata. Tookord tegi Kristi otsuse Tallinna 17. Keskkooli ( tänane Tallinna Õismäe Gümnaasium) kasuks. Lilleküla Gümnaasiumisse  ei jäänud ta sellepärast, et valida oli kahe suunitluse vahel: bioloogia või informaatika. Kuna kumbki suund teda ei paelunud, siis sündiski otsus vahetada kooli.

Oma otsust kooli vahetada on Kristi kahetsenud. Lilleküla Gümnaasiumis oli tekkinud õpilasomavalitsus ning õpilased olid koolis aktiivsed. Seevastu 17. Keskkool oli palju rohkem veel nõukogude ajas, mingites raamides kinni ja koolivälist tegevust oli märksa vähem. Tunnid olid 45-minutilsed, kuigi paljudes teistes koolides muudeti tunnid 40-minutilisteks. Õpetajate tase oli koolis teine. Eriti andis see tunda reaalainetes: matemaatikas ja füüsikas.

  Kui Kristi oleks osanud otsustamise hetkel hinnata, kui hea Lilleküla kooli tegelikult oli, oleks ta gümnaasiumi õpinguid jätkanud samas koolis.

Intervjuu gümnasistidega enne uurimistöö kaitsmist

12. klassis koostavad õpilased uurimistöid erinevatel teemadel. Teemad valiti jaanuar 2014 ja tööde kaitsmine toimub 16.01.2015.

Meie rühmal õnnestus kinni püüda kaks 12. klassi õpilast, kes olid nõus jagama oma kogemusi uurimistöö koostamisel. Vastajateks olid Iiris E ja Merit K.

Mis teemal sa teed uurimistööd?

Iiris: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 1.-4. klassi õpilaste kehaliste võimete testimine, erinevused ja arendamise võimalused.

Merit: Vene köök kui kultuuri vahend Tallinnas.

Millised olid esimesed emotsioonid ja mõtted, mis kaasnesid teema saamisega?

Iiris: Olin väga uudishimulik, kellest saab minu juhendaja ning mind valdas õnnelikkuse tunne, kuna sain teema mida tahtsin.

Merit: Pettumus, kuna ma jäin oma teemast, mida ma tahtsin võtta, ilma. Algselt tahtsin võtta ravimtaimede teemat.

Kas sa said uurimistööd tehes teada midagi täiesti uut? Mis see oli?

Iirs: Täiesti uut teada küll ei saanud, kuid ei oleks osanud arvata, et tavaklasside õpilaste kehalised võimed on paremad kui spordiklasside õpilaste omad.

Merit: Sain teada palju vene köögi ajaloost - kuidas see kõik arenes, kuidas need toidud tekkisid ning mis kuulub ja mis ei kuulu vene köögi alla. Näiteks borš ei ole vene köögist, vaid on tulnud Ukrainast.

Milline osa uurimistööst oli sinule kõige raskem?

Iiris: Kõige raskemaks osaks osutus aja ja viitsimise leidmine töö kirjutama hakkamiseks. Osadest üldiselt ei olnud midagi rasket, lihtsalt oli vaja ennast sundida tööga alustama.

Merit: Kõik oli hästi lihtne. Ma sain teooria valmis nelja õhtuga ja uurimise osa tegin valmis kahe õhtuga. Raskeks osutus võib-olla vormistamine. Seda me ei olnud väga palju õppinud ja selles aitas mind klassijuhataja.

Milline osa uurimistööst oli sinule kõige huvitavam?

Iiris: Katsete tegemine. Lapsed tegid süstikjooksu, 3-minutilist vastupidavus testi ja hoota kaugust.

Merit: Teooriaosa tegemine, sai ise internetilehtedel uurida ja raamatuid lugeda ja selle kaudu ennast täiendada.

Kes oli sinu juhendaja ja kuidas sujus koostöö?

Iiris: Juhendaja on Railo Paun, kes on algklasside ja põhikooli poiste kehalise kasvatuse õpetaja. Ta oli hästi toetav, aitas alati kui oli vaja ja aitas ka katsete tegemisel, samuti aitasid ka teised kehalise kasvatuse õpetajad.

Merit: Juhendaja on Tatjana Tšernõš, vene keele õpetaja. Koostöö sujus hästi, kuigi enamiku tööst tegin ma üksinda ära. Mingeid probleeme ei esinenud.

Kuidas valmistusid oma töö kaitsmiseks?

Iiris: Kui aeg kätte tuli, oli vaja hakata valmistuma. Tegin slaidid ja panin oma mõtted kokku.

Merit: Tegin valmis slaidid ja kaitsekõne, mille vaatasime koos juhendajaga läbi.

11.r klassi õpilased kaitsesid robootika kursusel valminud roboteid

Teisipäeval, 13. jaanuaril kaitsesid 11.r klassi õpilased robootikas oma rühmatööna valminud roboteid, näidates nende töötamiskõlblikkust komisjoni ees, kuhu kuulusid õpetajad Tarmo Mäesalu ja  Liis Olt.   

11.r klass alustas robootika õppimist septembris. Robootikas kavandatakse erinevate funktsioonidega roboteid ja seejärel proovitakse robotid ka valmis ehitada ning tööle saada. Tööd alustati  3-4- liikmelistes rühmades. Robotite ehitamine algas programmeerimisega ja lõppes roboti valmimisega.

Kursus oli arvestatud/mittearvestatud formaadis, seega tähtsamaks osutus robotite tööle saamine. Kõik robotid saadi küll tööle, kuid mitte täpselt algülesande järgi.

Robotexi Lego Joonejärgimise võistluse võitjad Georg Seema ja Kaarel Pärtel said seekord klassikaaslaste ponnistusi kõrvalt järgida.