Igas koolis on oma kooliarst. Tema olemas olu on oluline,
sest kunagi ei tea, mis ja millal juhtuda võib,
kui arsti abi võib olla hädavajalik. Küll aga ei teata tema tegemistest
kuigi palju. Niisiis mõtlesime, et teeme väikese ülevaaate meie koolis õpilaste
tervisehädadega tegeleva Maris Viisimaaga.
Kaua olete töötanud Tallina Lilleküla Gümnaasiumis
kooliarstina?
Viis aastat ja ma ei ole kooliarst, vaid kooliõde.
Mis tööd te enne seda tegite?
Enne seda olin ma Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku
ülemõde.
Miks te tahtsite just õeks õppida?
Ma ei olegi õppinud õeks, vaid ämmaemandaks, nii et mul on
hoopis teine eriala kui see, kus ma praegu töötan. Ma õppisin ämmaemandaks,
töötasin kaua ämmaemandana ja edasi töötasin operatsiooniõena sünnitusmajas,
siis mind edutati ning sain terve suure kirurgiakliiniku ülemõeks. Nii et ma
olen igasugust tööd teinud.
Miks te otsustasite just siia kooliõeks tulla?
Aga siia tulin ma lihtsalt sellepärast, et tahtsin vahetada töökohta, ma olin väga
väsinud juhtivast tööst ja hetkel ei olnud muud töökohta pakkuda. Ma oleks
läinud ikkagi tegevmeditsiini, kuid head kolleegid kutsusid mind, et tule
proovima. Olin täiesti veendunud, et ma võibolla ühe aasta olen siin ja kõik,
et ma ei usu, et ma tahan ja saan siin töötada. Aga nüüd on ta nii läinud ja...
Kas te olete rahul oma valikuga?
Jaa, ma arvan küll, et ma olen praegu rahul, kuigi ma väsin
praegu kohutavalt ära. Arvestades seda, et mina olen siin üksi ja õpilasi on
üle 900.
Mis on peamised põhjused, millega teie poole tullakse?
Peamised põhjused on peavalu, kõhuvalu, paha olemine ja kui
kodus on midagi pahasti, ka see käib minu töö alla. Jah, ma olen saavutanud
niisuguse usalduse siin ja see juhtus üsna esimeste aastatega ning ma võiks
lausa öelda, et üle poole koolilastest käivad minu juures juba väga väikesest
saadik. Nii et ma tean neist üsna palju.
Kas peavalu on kõigil või mõni valetab ka?
Ei, ma nüüd juba väga hästi teen vahet, kellel on peavalu ja
kes käivad siin lihtsalt lolli mängimas. Neid on ikka väga palju, aga nemad on
ka aru saanud, et olen nad „läbi hammustanud”. Kui on nii, et üks sai rohtu ja
teised tahavad ka, siis selle jaoks on mul olemas ka üks n-ö platseeborohi.
Need on piparmünditabletid, mis kellelegi elus halba ei tee ja „väga hästi“ aitavad
kõikide hädade vastu.
Kas te leiate igale probleemile lahenduse?
No päris igale probleemile ei leia, aga sel juhul ma võtan
telefoni, küsin nõu või saadan lapse kuhugi, kui vaja. Mul on väga häid
kolleege igal pool. Räägin vanematega. Nii et ma arvan küll.
Kui tihti kiirabi koolis
käib?
Viimasel ajal liiga tihti, sest põhilised traumad on kehalise
traumad. Kehaline kasvatus või siis vahetunnis need õudsed jooksmised, kuid see
on ikka algklasside probleem. Suurtel poistel on siin rööbaspuud, see on põhiline,
kus alati midagi juhtub.
Milline on olnud kõige hullem õnnetus siin koolis?
Õnneks pean ütlema, et ei olegi sellist õnnetust, mida kõige
hullemaks mõelda . Väga raske on see, kui meil on siin epilepsia ehk
langetõbised lapsed. Neid hoogusid on raske vaadata ja siis tuleb enamasti ka
kiirabi kutsuda. Aga õnneks traumad on olnud küll kõik praegu niisugused, et
oleme hakkama saanud. Kiirabi tuleb ka väga vastutulelikult ja ruttu.
Kuidas mõjutab selline töö teie enda tervist?
Vot see on nüüd kõige parem
küsimus. Ma ei ole kunagi elus nii palju haige olnud, kui nende viie aasta
jooksul. Mind hämmastab see, et mitte mingisugust immuunsust ei teki, ju ma
olen siis juba nii vana inimene või ma ei oska öelda. Kuna nii palju lapsi on,
siis ma olen koguaeg mingisugustes viirustes , väga vähe aega kui mul ei ole midagi viga. .
Milliseid
vaktsiine peate tegema ja kui noortele? Vaktsiinide
jaoks on olemas meil niisugune riiklik vaktsineermiskava. Mina pean
tegema alates 7. eluaastast, sest tavaliselt kui laps tuleb kooli,
peab tal olema koolieelne süst tehtud. Edasi tuleb tal 12- aastaselt
veel üks süst, 13-aastaselt ja siis 15-16. Niiet selline
3-etapiline süstimine käib siin.
Kui
paljud lapsevanemad ei luba oma lapsi vaktsineerida? Järjest
rohkem ei luba ja põhjuseid nad lihtsalt ei põhjenda. Ja ei ole ka
minu asi neilt küsida seda, aga minu isiklik seisukoht on, et need,
mis on vaktsineerimiskavasse pandud tuleks ära teha. Kõik arvavad,
et vot minu laps ei pea tegema, sest seda haigust ei ole enam.
Haigusi ei ole selle tõttu, et kõik on vaktsineeritud. Nüüd
järjest rohkem hakkab neid vaktsineerimata lapsi olema ja siis
tulevad kõik need haigused, mis ennem kadunud olid tagasi, need
leetrid ja muud lastehaigused. See oleks vajalik ära teha. Ma saan
aru, kellel on rasked kroonilised haigused või ei tea, kuidas
vaktsiin mõjub, et see on nagu teine asi, aga põhjendamata, et
ma
olen nüüd vaktsiini vastane, sellest ma aru ei saa.
Kas
teie enda lapsi laseksite vaktsineerida?` Jaa,
ja nad ongi vaktsineeritud.
Kui
palju erinevaid ravimeid koolis leidub ja mille alusel neid
ostetakse? Koolis
on kõige tavalisemad valuvaigistid apteegi käsimüügist. Ravimeid
on tegelikult vähe, sest lapsi on palju. Peavalusid on väga palju ,
valuvaigisti ongi kõige põhilisem. Haava raviks on esmaasjad ja
kõige suurem abivahend külmakott. See aitab ka meil 99 haiguse
vastu.
Autor: Merit Ausmeel
Poisid ja tüdrukud ei suutnud uudishimule
vastu panna ning piilusid kasti.
