Saturday 28 February 2015

Kas siit joogivett saab ka?

Meie koolis iga tualetti juures paikneb väike joogikraanikene, kust saab juua puhast joogivett. 
Nelja korruse peale teeb see kokku kaheksa puhtavee kraani. Kuna pooltest kordadest, kui olen soovinud juua, vett kraanist ei tulnudki. Seega otsustas  meie meediarühm välja uurida, mitu joogikraani on siis töötamiskõlblikud?

Alustades uurimist kõige kõrgemalt, neljandalt korruselt, avastasime, et ühest kraanist tuleb vaid nõrk veenire, mis voolab mööda kraani alla. Sealt on võimatu juua. Teisel pool korrust aga kraan töötas hästi.
 Liikudes alla kolmandale korrusele avastasime, et üks kraan tegi oma tööd väga hästi ning teine jällegi ei funktsioneerinud.
Teisel korrusel töötas aga vaid üks kraan, kuna teisel pool tuli kraanist vaevu mingit joogivett välja.


Kui vaatate tähelepanelikumalt, siis märkate, et siit isegi tuleb mingit vett välja. 
Kuid kuidas sealt on võimalik juua?
Foto: Rauno Tegelmann


Jõudes kõige alumisele korrusele hakkas meil algklassidest lausa kahju, kuna üks kraan absoluutselt ei töötanud ning teisest voolas vesi mööda kraaniäärt alla, tehes joomise võimatuks.

Kokkuvõttes kaheksast kraanist on kolm töötamiskõlblikud, kaks tükki ei tööta ning kolmest tuleb vaevu vett välja.
Loodame, et see olukord varsti paraneb ning õpilased saaksid iga korruse pealt kätte värsket joogivett!




VIDEO: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi tutvustus

Seoses tulevaste gümnaasiumikatsetega on valminud meie armsast koolimajast kiire ja lühike tutvustus uustulnukatele. Video abil saab ka siililegi selgeks, kus asuvad söökla ja raamatukogu

VIDEOINTERVJUU: Õp. Lemme-Liis Elp

Muusika on tema elustiil. Ta tegeleb sellega iga päev, olles ise seejuures õnnelik. Seda sära kiirgab temast ka teistele. Ta on muusikaga tegelenud juba ligi 21 aastat ja on väga rahul oma valikuga. Ah et kellest käib jutt? Eks ikka Tallinna Lilleküla gümnaasiumi muusikaõpetajast Lemme-Liis Elpist.

Rõivas, Mikser, Savisaar või Parts? Keda toetab TLG see aasta?


 Enne valimisi on alati kõikide jaoks oluline teada statistikat, missugune erakond on rahva poolt kõige enam eelistatud. Niisiis viisime ka Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste seas läbi küsitluse erakondade populaarsuse kohta.

Tulemused on saabunud. Populaareima erakonna tiitli saab endale enne tänavusi riigikogu valimisi Reformierakond, kelle poolt oli 34% küsitletutest.Reformierakonnale järgneb Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle poolt hääle andjaid oleks 20% valimisõigust omavatest gümnasistidest.

Veel antakse oma hääli IRL-ile 14% ja  Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale 9%. Üllatus või mitte, aga kõige vähem meie kooli valijaid annaks oma hääle Keskerakonnale - kõigest 5% küsitletutest.

Tulemused erinevad  aastal 2013 gümnasistide seas läbi viidud küsitluse tulemustest. (Kasutatud on eelmise õppeaasta meedia blogi andmeid http://lillekylameedia.blogspot.com/2013/10/randpere-anvelt-kross-voi-savisaar-keda.html) Aastal 2013 sai enim ehk 40% hääli Isamaa ja Res Publica Liit, järgnesid Reformierakond  ja võrdsete tulemustega Sotsiaaldemokraatlik ning Eesti Konservatiivne Erakond. Samaks on mõlemate valmiste eel jäänud Keskerakonna toetajate arv, mis on mõlemate valimiste eel vaid 5%.


Tulevaste valmiste eel on Reformierakonna toetus tõusnud 5% võrra, seevastu aga Isamaa ja Res Publica Liidu toetajaskonna arv on langenud 26% võrra.
Küsitluse viis läbi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi abiturient Matti Aivar Lind.


Thursday 26 February 2015

EKSPERIMENT: Kuidas saab kiiremini kesklinna?

Kas te olete mõelnud, kust poolt saaks kiiremini kesklinna peale kooli? B1 meediarühm mõtles aga lõpuks välja selgitada, mis peatusest siis jõuab kiiremini kesklinna- kas Marjast või Tedrest?
Kui arvestada keskmist sammu kiirust, siis koolist kõnnib Marja peatusesse 5 minutiga, Tedresse aga 7 minutiga. Kuid kummast peatusest sõidab ühistransport kiiremini Kaubamaja peatuseni?

SAA TEADA SIIT:
https://www.youtube.com/watch?v=iOfNgJstrek&feature=youtu.be

Wednesday 25 February 2015

Pühendusega kallile kodumaale.

Heisake vapralt sinimustvalged lipud ning minge paraadvorm seljas tänavatele tähistama, kuna meie kodumaa Eesti sai 97 aastaseks! Ka meie koolis tähistati seda  rahvuspäeva 23. veebruaril ning selle auks korraldati üks uhke aktus.
Aktus avati Eesti Vabariigi hümniga, millele järgnes kohe ka meie kooli hümn.  Pärast keelepaelte valla päästmist esitasid 11.r klassi poisid meie koolile näidendi, milles rõhutati seda, kui tähtis on oma kodumaa eest seista.  

Etendus oli väga hästi lavastatud ning oli näha ka väga häid potentsiaalseid näitlejaid (või kirglikke kodumaakaitsjaid? )
Foto: Merit Ausmeel

Pärast etendust jätkasid kodumaa armastuse ja kaitsmise teemaga kaks 12. klassi õpilast, kelle pikk ning südamlik kõne pani kõiki saalis sügavamalt mõtlema selle üle.  Mõjuvalt esitatud kõne kestel muutus publik saalis aina tähepanelikumaks ja mõtlikumaks, kõne lõppedes oli aga saalis vaikus, mille katkestas kõrvulukustav aplaus. 
Samamoodi tegid etteasted mitmed õpetajad,  kellest oli väga armas ette lugeda 7.- 9. klassi õpilaste Eesti – teemalisi luuletusi.

Meie kooli legendid – õpetajad Lemme Liis Elp ning Edward Kess esitamas luuletust.
   Foto: Merit Ausmeel                                                                                                                    


Laulurahvas, nagu eestlased on, ei saa ükski üritus ega aktus mööduda laulmiseta. Lauluga tegi etteaste 12.r klass ning meie kooli koor, koos solistiga, esitades kuulsat rahvuslikku laulu „Eestlane olen ja eestlaseks jään!"

12.r – TLG lauluklass.
Foto: Merit Ausmeel

Samuti tuli üllatuseks meie kooli muusika õpetaja emotsionaalne lauluesitus koos meie armastatud huvijuhiga!

Kaks ühinenud helget häält.
Foto: Merit Ausmeel

Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Isegi kui unistame võõraste suurlinnade tolmustele tänavatele kord oma jälgi jätta, ei suudaks mitte ükski unistus ületada meie isamaad, reaalsust, mis oli varasematele põlvkondadele ka ükskord vaid unistuse eest. 

Sinine kui helge taevas, must kui viljakas muld, valge kui eestlase hinge puhtus.
Foto: Merit Ausmeel

Kaspar Kiisk – väike näitleja suure tulevikuga?

Foto: Birgita Mölder  - Kaspar Kiisk 5C




Kaspar Kiisk on 12 aastane poiss, kes käib Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 5C klassis, kuid sündinud on Tartus. Kaspar on tavaline koolilaps, kes käib koolis rõõmuga ning kõige rohkem meeldib talle kehaline kasvatus. Sportidest meeldivad talle jalgpall ja vehklemine. Lemmiktegevuseks on tal laulmine. Kasparil on kaksikud õde ja vend ja väike õde. Kuna Kaspar on sündinud Tartus siis nädalavahetuseti käib ta kodus, Tallinnas elab ta vanaema juures Mustamäel.
Peale kooli on Kasparil aga hoopis teistsugune elu. Nimelt on temast näitleja sirgumas. Hetkel osaleb ta muusikalis Billy Elliot ja mängib peaosa. Igapäev peale kooli läheb Kaspar proovi, mis kestavad 6-8 tundi. Kuidas ta küll jõuab? Kaspar ise ütleb, et koolis on küll raskusi pole, aga ega need pikad proovid peale kooli kerged ka ole. Muusikalis on Kaspar tänu vanaisa Elmole, kes luges muusikali kohta ajalehest ja tahtis, et Kaspar katsetele läheks. Saime ka teada, et Kaspar on ennegi näitlemisega tegelenud, nimelt on tema etenduste nimekiri üsna pikk. Kaspar on esinenud etendustes nagu ,,Mary Poppins”, ,,Buratino”, ,,Nukitsamees”, ,,Maria Stuardo”, ,,Lotte jõulupidu” ja ,,Lotte kosmoses”. Kuigi Kaspar ise tegeleb näitlemisega, siis tal endal lemmiknäitleja puudub, kuid siiski soovitab ta ka teistele näitlemist, juhul kui on tahtmist ja andekust. Samuti tahab Kaspar kindlasti rohkem näitlemisega tegeleda, kuid kas tema tulevik näitlejaametit kaasa toob, seda ta veel ei tea. Kui küsisime Kasparilt, kas tal ka lavakartust ka ette tuleb, siis väitis ta, et seda ette ei tule. Muusikalis osalemise juures, meeldib Kasparile kõige rohkem stepptants, mille oskusi on ta tänu peaosale täiendada saanud. 


Meie B1 meediagrupiga soovime Kasparile jõudu proovidesse, kergust jalgadesse ja tuult tiibadesse! 




 
Lähme siis kindlasti Kasparit publikuna toetama! 
Pileteid saab siit: http://www.ticketpro.ee/jnp/music/1455031-muusikal-billy-elliot-.html
       






Arst aitab alati!


Igas koolis on oma kooliarst. Tema olemas olu on oluline, sest kunagi ei tea, mis ja millal juhtuda võib,  kui arsti abi võib olla hädavajalik. Küll aga ei teata tema tegemistest kuigi palju. Niisiis mõtlesime, et teeme väikese ülevaaate meie koolis õpilaste tervisehädadega tegeleva Maris Viisimaaga.

Kaua olete töötanud Tallina Lilleküla Gümnaasiumis kooliarstina?
Viis aastat ja ma ei ole kooliarst, vaid kooliõde.

Mis tööd te enne seda tegite?
Enne seda olin ma Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku ülemõde.

Miks te tahtsite just õeks õppida?
Ma ei olegi õppinud õeks, vaid ämmaemandaks, nii et mul on hoopis teine eriala kui see, kus ma praegu töötan. Ma õppisin ämmaemandaks, töötasin kaua ämmaemandana ja edasi töötasin operatsiooniõena sünnitusmajas, siis mind edutati ning sain terve suure kirurgiakliiniku ülemõeks. Nii et ma olen igasugust tööd teinud.

Miks te otsustasite just siia kooliõeks tulla?
Aga siia tulin ma lihtsalt sellepärast,  et tahtsin vahetada töökohta, ma olin väga väsinud juhtivast tööst ja hetkel ei olnud muud töökohta pakkuda. Ma oleks läinud ikkagi tegevmeditsiini, kuid head kolleegid kutsusid mind, et tule proovima. Olin täiesti veendunud, et ma võibolla ühe aasta olen siin ja kõik, et ma ei usu, et ma tahan ja saan siin töötada. Aga nüüd on ta nii läinud ja...

Kas te olete rahul oma valikuga?
Jaa, ma arvan küll, et ma olen praegu rahul, kuigi ma väsin praegu kohutavalt ära. Arvestades seda, et mina olen siin üksi ja õpilasi on üle 900.

Mis on peamised põhjused, millega teie poole tullakse?
Peamised põhjused on peavalu, kõhuvalu, paha olemine ja kui kodus on midagi pahasti, ka see käib minu töö alla. Jah, ma olen saavutanud niisuguse usalduse siin ja see juhtus üsna esimeste aastatega ning ma võiks lausa öelda, et üle poole koolilastest käivad minu juures juba väga väikesest saadik. Nii et ma tean neist üsna palju.

Kas peavalu on kõigil või mõni valetab ka?
Ei, ma nüüd juba väga hästi teen vahet, kellel on peavalu ja kes käivad siin lihtsalt lolli mängimas. Neid on ikka väga palju, aga nemad on ka aru saanud, et olen nad „läbi hammustanud”. Kui on nii, et üks sai rohtu ja teised tahavad ka, siis selle jaoks on mul olemas ka üks n-ö platseeborohi. Need on piparmünditabletid, mis kellelegi elus halba ei tee ja „väga hästi“ aitavad kõikide hädade vastu.

Kas te leiate igale probleemile lahenduse?
No päris igale probleemile ei leia, aga sel juhul ma võtan telefoni, küsin nõu või saadan lapse kuhugi, kui vaja. Mul on väga häid kolleege igal pool. Räägin vanematega. Nii et ma arvan küll.

Kui tihti kiirabi koolis käib?
Viimasel ajal liiga tihti, sest põhilised traumad on kehalise traumad. Kehaline kasvatus või siis vahetunnis need õudsed  jooksmised, kuid see on ikka algklasside probleem. Suurtel poistel on siin rööbaspuud, see on põhiline, kus alati midagi juhtub.

Milline on olnud kõige hullem õnnetus siin koolis?
Õnneks pean ütlema, et ei olegi sellist õnnetust, mida kõige hullemaks mõelda . Väga raske on see, kui meil on siin epilepsia ehk langetõbised lapsed. Neid hoogusid on raske vaadata ja siis tuleb enamasti ka kiirabi kutsuda. Aga õnneks traumad on olnud küll kõik praegu niisugused, et oleme hakkama saanud. Kiirabi tuleb ka väga vastutulelikult ja ruttu.

Kuidas mõjutab selline töö teie enda tervist?
Vot see on nüüd kõige parem küsimus. Ma ei ole kunagi elus nii palju haige olnud, kui nende viie aasta jooksul. Mind hämmastab see, et mitte mingisugust immuunsust ei teki, ju ma olen siis juba nii vana inimene või ma ei oska öelda. Kuna nii palju lapsi on, siis ma olen koguaeg mingisugustes viirustes , väga vähe aega kui mul ei ole midagi viga.                                                                                                        .

Milliseid vaktsiine peate tegema ja kui noortele?                                                                   Vaktsiinide jaoks on olemas meil niisugune riiklik vaktsineermiskava. Mina pean tegema alates 7. eluaastast, sest tavaliselt kui laps tuleb kooli, peab tal olema koolieelne süst tehtud. Edasi tuleb tal 12- aastaselt veel üks süst, 13-aastaselt ja siis 15-16. Niiet selline 3-etapiline süstimine käib siin.

Kui paljud lapsevanemad ei luba oma lapsi vaktsineerida?                                                                    Järjest rohkem ei luba ja põhjuseid nad lihtsalt ei põhjenda. Ja ei ole ka minu asi neilt küsida seda, aga minu isiklik seisukoht on, et need, mis on vaktsineerimiskavasse pandud tuleks ära teha. Kõik arvavad, et vot minu laps ei pea tegema, sest seda haigust ei ole enam. Haigusi ei ole selle tõttu, et kõik on vaktsineeritud. Nüüd järjest rohkem hakkab neid vaktsineerimata lapsi olema ja siis tulevad kõik need haigused, mis ennem kadunud olid tagasi, need leetrid ja muud lastehaigused. See oleks vajalik ära teha. Ma saan aru, kellel on rasked kroonilised haigused või ei tea, kuidas vaktsiin mõjub, et see on nagu teine asi, aga põhjendamata, et 
ma olen nüüd vaktsiini vastane, sellest ma aru ei saa.

Kas teie enda lapsi laseksite vaktsineerida?`                                                                                         Jaa, ja nad ongi vaktsineeritud.

Kui palju erinevaid ravimeid koolis leidub ja mille alusel neid ostetakse?                                  Koolis on kõige tavalisemad valuvaigistid apteegi käsimüügist. Ravimeid on tegelikult vähe, sest lapsi on palju. Peavalusid on väga palju , valuvaigisti ongi kõige põhilisem. Haava raviks on esmaasjad ja kõige suurem abivahend külmakott. See aitab ka meil 99 haiguse vastu.


Autor: Merit Ausmeel

Sunday 22 February 2015

TLG teeb platsi puhtaks

Reedel 20. veebruaril, toimus meie koolis koolidevaheline rahvastepallivõistlus. Pinget oli meie koolipoistel palju, kuna äsja toimunud võrkpallivõistlustel võttis meie kool kulla ära, oodati ka seekord meilt kõrget taset. Lisaks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumile, olid veel võistlustules Karjamaa-, Audentese- ja Pelgulinna Gümnaasium. 


   Treener andmas viimaseid õpetussõnu enne mängu.
  Foto: Darja Jefimova


Mäng ise oli väga pinev - palle lennutati vastaste pihta nii, nagu toimuks mäng kahe vihavaenlase vahel. Jõulised visked ja nobe platsil liikumine tõigi meile kuldmedali, seega teised koolid peaksid teadma, et meie kool teeb alati platsi puhtaks. 

   Võitjad rõõmustavad!
   Foto: Darja Jefimova


Ka teised koolid näitasid oma taset, tulemused olid järgmised:

Pelgulinna- Karjamaa 0-2
Lilleküla- Audentes 2-0
Pelgulinna- Audentes 1-2
Lilleküla- Karjamaa 2-0
Tulemuste järgi 2. koha sai Karjamaa ning 3. koha Audentese Gümnaasium.

   Meie kooli kuldmedalistid ei kaotanud ühtegi mängu!
  Foto: Darja Jefimova

Vastlapäev vene moodi? Pigem mitte!


Vastlapäevaga seoses otsustasid meie vene keele õpetajad koos 11. klassi õpilastega minna 18. veebruaril vene restorani Troika, et süüa pannkooke vene traditsiooni järgi. Idee polnud iseenesest halb - Troika asub otse Raekoja platsil ning seal on kõrged hinnad, aga meile pakuti soodushind 7€ kolme täidisega pannkoogi eest.Viimasel päeval, kui asi juba maksmiseks läks, otsustasid mitmed õpilased oma arvamust hoopiski muuta ning ära öelda, kuigi nendega arvestati ning üks kindel summa pidi olema koos restorani jaoks. Võib-olla oskasid nad juba ette arvata, mis meid tegelikult ootas?

    Tere tulemast vene kultuuri!
    Foto: Darja Jefimova

Restorani ukse juures tervitas meid rõõmus mehike vene rahvusriietes ning kutsus meid naeratades aga sisse. Kui me jõudsime restorani, tuli välja, et meie söömine toimub hoopiski restorani keldris. Iseenesest polnud sest midagi, kelder oli pime ja hubane ning põlesid küünlad, et tekitada mõnusat atmosfääri. Kui kõik istusid juba laua taha, pidi ootama umbes pool tundi, nagu restoranides ikka. Mõned õpilased sõid tühja kõhu täiteks juba barankasid, mis hoidsid ilustusena salvrätte. 

Kui restoraniteenindajad tulid lõpuks koos uhkete toidukandikutega, hakkasid õpilased juba kihelema. Missugune see kandik siis välja nägi? Keskel oli neli väikest anumat täidistega: hapukoor, riivitud sibul, seened ja kalamari. Ümberringi olid aga väikesed paksemad pannkoogid, Venemaal rohkem tuntud kui oladuškad.



    Üks selline toidukandik oli ühe laua ehk kaheksa õpilase peale.
    Foto: Merit Ausmeel


Sel momendil võis õpilaste nägudest välja lugeda segadust ning veel rohkem paanikat, kuna peaaegu ükski õpilane ei söö kalamarja, seeni ega puhast sibulat. Hiljem pakuti ka mustsõstramoosi, mida segati hapukoorega, kuna moos iseenesest oli natuke liiga magus.

    Need, kelle maitsele ei vastanud ükski täidis, sõid pannkooke paljalt.
   Foto: Merit Ausmeel

Jõuame nüüd pannkookide juurde. Õpetajate kirjelduse järgi pidi meid ootama kolm suurt pannkooki, kuhu sisse saab ise panna täidist ja pannkoogi siis traditsiooniliselt rulli keerata. Arvan, et õpetajaid saatis samasugune segadus kui õpilasigi - kas me 7€ eest saamegi vaid kolm imeväikest pannkooki hapukoorega? Tuli välja, et selle raha eest saab veel maitsta samovarist teed ja komme. Proovinud teed, lõpetasid selle vähesed. Isegi kui tee sees oli kolm lusikatäit suhkrut koos sidruniviiluga, oli see kõige mõrum tee, mida ma oma elus olen proovinud. Teetasside käepidemed olid aga teravad ning ebamugavad, kuigi disain oli väga venepärane. 

 Ohtlik kruus kohmakatele- klaas tuleb alumiiniumi ümbrisest välja ning käepidemest oli valus        kinni võtta.
 Foto: Merit Ausmeel

Lõpetanud toiduga, öeldi, et vähemalt pannkoogid olid head. Kuid kas saab restoran nii lihtsat toitu nagu pannkook üldse halvasti valmistada?
Restoranist lahkudes oli kõigil pahur ning samas naljakas
tunne, kuna see oli vist üks halvemaid restoranikogemusi läbi aegade. 

   Vähemalt pakkusid õpetajad intelligentset seltsi õpilastele.
   Foto: Merit Ausmeel

Saturday 21 February 2015

Indrek Tarand: „Meediat on poliitikule vaja nagu tihasele pekki.”

 18. veebruaril külastas meie kooli tuntud poliitik Indrek Tarand, kes käis kooli vanimale astmele rääkimas, millised on tema suhted meediaga.

Enne külalise  saabumist viis meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk läbi küsitluse, kui palju teatakse poliitik Indrek Tarandist. Teadmised polnud just kiita, mistõttu õpetaja Kukemelk tutvustas Indrek Tarandi perekonda ning selle seotust meediaga.

Indreku vend Kaarel Tarand on samuti tuntud avaliku elu tegelane: olnud kaua ajalehe „Sirp” peatoimetaja, praegu on erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige. Indreku isa on Andres Tarand, Eesti kunagine peaminister. Indreku ema on Mari Tarand, kes on pikalt teinud Rahvusringhäälingus saadet „ Keelekõrv”. Tarandite suguvõsa on meediaga seotud juba Nõukogude ajast saadik, sest nende suguvõsas oli tuntud kirjanik Juhan Viiding.

Tarandi saabudes seletas õpetaja Kukemelk külalisele ära, missugune on antud kokkusaamise teema. Alustuseks palus külaline vabandust hilinemise pärast, rääkides rahvale oma lugu Kuldnoka tänaval aastaid tagasi toimunud sündmusest, kus ta sattus kehvade asjaolude sunnil vangidega samasse bussi, millest enam väljuda polnud võimalik.

Indrek Tarand rääkis, et on olnud seotud nii vaba kui ka totalitaarse meediaga, tuues selle juures välja isikud, kes olid edukad totalitaarse Eesti meedia ajal ja on seda ka praegu. Nõukogude ajal tarbiti Tallinnas ja Põhja-Eestis enamasti Soome meediat. Eesti meediat tol ajal ei peetud väärtuslikuks ja pandi isegi pahaks, kui inimene pani teleka Eesti kanali peale. Vanal ajal tähendas meedia eelkõige uudiste hankimise viisi, millest tulenes ka selline suhtumine.

Tänasel päeval on aga meedia tähendus muutunud. Tarand eelistab lugeda paberist ajalehte, ka täna, kui ajalehe lugemiseks on palju muid võimalusi, olenemata sellest, et leht võib-olla ei jõua temani just õigel ajal. Tarand loeb kahte erinevat lehte - üks on inglise, teine eesti keeles. Inglisekeelset loeb ta eesmärgiga, et olla kursis Euroopa Parlamendis päevakorral olevate teemadega. Lisaks loeb poliitik siiski ka kolme ajalehte nutiseadmest, et saada teada ka sellest, mida igas lehes ei kajastata, või ka teemadest, mis pole nii populaarsed.

Meedia manipulatsioooni kohta arvas Indrek Tarand, et igas olukorras tuleb ette manipulatsiooni. Kuna aga kõneleja pole lasknud ennast meedial  ja eriti kõmuajakirjandusel häirida, ei tee tema sellega palju tegemist. Kindlasti pole tema arvates just meeldiv sattuda meediasse mõne halva teoga, näiteks alkoholijoobes poliitikuna, kes jäi politseile vahele. Külaline ütles, et pole kunagi pidanud pettuma üheski ajakirjanikus, ja loodab ka, et temas pole pidanud keegi pettuma.

 Järgnevalt oli aeg gümnasistide poolt esitada küsimusi. Küsimusi tuli palju ja erinevaid.

Kas Teile meeldib meediaga suhelda?
Nii ja naa. Eks kui sa oled parlamendipoliitikas, siis tegelikult on seda meediat vaja nagu tihasele pekki talvisel ajal, muidu ei jää ellu. Tegelikult meeldib ja vahel ka ei meeldi, kui on väga tüütu teema.

Kas sellises ametis töötamine segab eraelu?
Kahes mõttes jah, et üks on see n-ö avaliku huvi tegelane ja siis oleks nagu kõigil õigus teada, kas ja mis. Mul ei ole sellega väga hullu probleemi, on kuidagi nii, et kõik enam-vähem teavad, kus ma elan ja mis ma teen, kuid see ei paku mingit kirglikku huvi, seebiooperit.  Teine asi, mis mind tegelikult segab, on see, et lapsed kasvavad mul põhimõtteliselt üksi. See oleks samamoodi, nagu ma oleks kaugsõidumeremees või oleksin pikemat aega Norras. Selles mõttes, et kui oleks võimalik kodus tööd teha, siis sellest aspektist kindlasti oleks see eelistatav.

Mitu last on Indrek Tarandil ja kus koolis nad käivad?
Nad käivad kõik Vanalinna Hariduskolleegiumis.

Mis kooli on Tarand lõpetanud?
Tallinna 21. Keskkooli 1982. aastal keskmise hindega 4,36.

Miks Indrek Tarand kannab päikeseprille?
Ma teadsin seda küsimust. Sellele on kaks vastust, et tegelikult mulle väga valge ilm ei meeldi ja näiteks eile või üleeile sõitsin ma Tartusse ja ees oli päike, mis langeb sellise madala nurga alt, et kui mul prille kohe ette lüüa ei ole, siis sõidan tee pealt välja, sest midagi ei näe. Aga  prillikandja probleem on see, et kui sa neid kusagil taskus hoiad, siis lähevad need puruks.

Kas meeldib rohkem mulliga või mullita vesi?
Mullita.

Millist muusikat Te kuulate?
Väga konservatiivset muusikat. 20. sajandil on olnud ainult kolm ansamblit, mida tasub kuulata, need on Beatles, Queen ja ABBA. Ma kuulan tegelikut muusikat raadiost.

Millega tegeleb Indrek Tarand vabal ajal?

Mul on olnud elus erinevaid perioode. Ma olen armastanud merematkamist, olen käinud päris palju purjetamas, aga mingil perioodil olin jahimees. Mõlemat teeks hea meelega veel, aga praegu pole niisugust vaba aega.

Millised emotsioonid andis saada „Tantsud tähtedega“?
Oi-oi, see oli kusjuures väga raske kogemus, ma olin siis 42-aastane mees.


                                                                                                                                Autor: Ulrike Velling


                                                                                                                                   Autor: Ulrike Velling


                                                                                                                                    Autor: Ulrike Velling



Thursday 19 February 2015

Armastuskirjad ja esimesed musid

Sel aastal sattus sõbrapäev väga müstilisele kuupäevale – 13. ja reede. Koolis elektrikatkestust polnud, veeuputust ka mitte. Ükski algklassi õpilane ei jooksnud gümnasisti jalust maha ning puhveti müüja polnudki jälle haigeks jäänud. Kas kurjad jõud läksidki    TLG- st mööda pika kaarega?

Juba kooli uksest sisse astudes oli tunda, et tänane päev möödub teistmoodi kui tavaliselt. Garderoobide juures seisid naeratavad õpilased, kes jagasid laiali südamekujulisi kleepse numbritega. Kinnitades selle enda riideeseme peale, pidid olema tähelepanelik, sest võib-olla leiad kooli koridorides hulkumas oma hingesõbra enda numbriga.
Peale esimest tundi joosti kihinal teisele korrusele, et näha, mida on õpilasesindus meie jaoks sõbrapäevaks ette valmistanud. Loomulikult oli üles seatud traditsiooniline „armastuse müügi“ laud. Valikuvõimalusi väheseks ei jäänud - oli võimalus saata oma sõbrale roosi, laulu, kirja, maiustust, põsemusi või kallistust.

Kes ei tahaks saada omanimelist roosi või isikliku pühendusega laulu?
Foto: Darja Jefimova


Järjekord aina kasvas- armastuskirju saadeti massiliselt ning roosid nopiti vaasist üksteise järel. Väga populaarne oli ka laulude tellimine oma sõbrale. Võimalus oli valida kolme laulu vahel. Nendeks olid Oasise Wonderwall,samuti Eric Claptoni Tears In Heaven ja Red Hot Chilli Peppersi Under The Bridge. Viimast laulu telliti kõige rohkem.


Muusikud sammumas järjekordsesse klassi.
Foto: Darja Jefimova


11.h klassi William ja Rauno täitsid tellimusi lausa mitu tundi järjest, käies väsimatult ühest klassist teise ning luues virtuooslikult head meeleolu juba esimestest akordidest peale. 

Esitades Under the Bridge’i.
Foto: Darja Jefimova


Ka algklassidel oli oma kirjakast, kuhu visati sisse isemeisterdatud kaardikesed.

Poisid ja tüdrukud ei suutnud uudishimule vastu panna ning piilusid kasti.
Foto: Darja Jefimova


Lilli jagasid laiali 12. klassi noormehed. Kui nad astusid klassi, lootis iga tüdruk, et järgmine õis on mõeldud vaid temale. Kallistusi ning suudlusi põsele jagasid aga kingitusena hurmavad neiud, kelle huuled olid erksa punase huulepulgaga üle värvitud.

Kas see võis olla esimene põsemusi?
Foto: Darja Jefimova


Sõbrapäeval ei saanud ükski õpilane jääda tühja kõhuga. Oli avatud sõbrakohvik, millega tegi õpilasesindus lihtsalt suurepärase töö. Valik oli kohvikus varieeruv- pakuti erinevat sorti muffineid, vahvleid, võileibu ja kooke. Ja kui odava hinnaga! Igaüks võis soetada endale tassikese teed koos imemaitsva kohupiima-plaadikoogiga vaid 50 sendi eest.

Kohviku laualinad ning kaardikesed lõid mõnusa sõbrapäeva meeleolu.
Foto: Darja Jefimova


Õpilased naasid kohvikusse lausa mitu vahetundi järjest ning keegi ei jäänud ilma istekohast laua ääres. Toidu maitset aga kiideti taevani ning imestati, miks küll iga päev ei pakuta koolis energiat andvat teed või kohvi vaid 10 sendi eest?

Muffineid jätkus igale erinevale maitsele.
Foto: Darja Jefimova


Vahetundides  lasti läbi kooli paljudele tuntud armastuslaule. Maroon 5’i She  Will Be Loved ja Aerosmithi I Don’t Want To Miss A Thingi järgi tantsiti ning lauldi sõprade seltsis kaasa rõõmsa meeleoluga, kinnitades seda ühtset sõprustunnet. Samuti sai oma sõpradega koguneda pildiseina juurde ning teha koos üks ühispilt, mida oleks peale kooli mõnus meenutada.
 
Pilte saad vaadata siit: http://public.fotki.com/Meraus/sbrapev/

Mõnikord ei suuda kõik maailma sõnad öelda nii palju kui üks sõbra kallistus.
Foto: Darja Jefimova



Päeva lõpuks mindi koju positiivsete mälestustega. Võib olla sai keegi endale uue sõbra, või tugevdati juba kaua kestnud sõprust. Hoidke oma sõpru ning ärge unustage, et 14. veebruar ei ole päev vaid paarikestele, vaid ka sõprade jaoks.

Wednesday 11 February 2015

NÄLJAMÄNGUD TLG-S??? KAUA VÕIB???

Krabage enda noad ja vibud ning peitke oma kodust võetud võileivad sügavale kotipõhja. Nimelt juba viiendat päeva järjest on meie kooli puhvet suletud ning lettide vahel puhub vaid külm tuul. Lapsed on muutumas juba meeleheitlikuks, kuna igakord, kui nad naasevad puhvetisse, leiavad nad saiakeste asemel vaid tühjuse. Söökla töötaja kommentaari põhjal on puhveti müüja aga haigeks jäänud. Millal need näljamängud ometi lõpevad?


Sunday 8 February 2015

VIDEO: Kuidas teha slaavi kükki?

Meie koolis tähistati soome keele päeva seekord 5. veebruaril, Soome rahvus luuletaja J.L. Runebergi sünnipäeval.  Huvitavaid ja lõbusaid tegevusi oli mitmeid ja päev kulmineerus neljanda tunni ajal toimunud klasside soomekeelsete etteastetega. 


Üritust viisid läbi kaks väga aktiivset ja humoorikat abiturienti, Madis Kask ja Marek Siinvert, kes suhtlesid publikuga, heitsid nalja ning tõstsid rahva tuju. Alustuseks vaadati esitlust, mis tutvustas Runebergi elu ja loomingut.

Ülevaade Runebergi elust ja loomingust
Foto: Merit Ausmeel


Kui žürii oli oma istekohad sisse võtnud, võis soome keele päeva oodatuim osa alata. Saal hakkas kihelema, kui õhtujuhtide kätte jõudis paber esinemisjärjekorraga.
Esimesena tulid lavale kümnendad klassid. Ehkki 10.r klass läks esimesena lavale, tegid nad tubli töö ning rahvas võttis nende laulu „Boom kah“ soojalt vastu.



10.r Robin „Boom kah“ 
Foto: Merit Ausmeel

Teisena hüppas lavale 10.b, kelle riietus meenutas vene keele päeva playbox’i . Kandes uhkelt peas nokamütse ning Adidase kolme triipu külgedel, vallutasid nad lava oma energiaga.

10.b Team Slavos „Slaavinkyykky“
Foto: Merit Ausmeel


Peale sellist energiapommi astusid lavale 11.h klassi õpilased, arglikult ja vaikse sammuga. Kuid kas saab võrrelda räpilaulu ja rahvalaulu omavahel? Esitades ära Fröbelin Palikati laulu „Leijonan metsästys“ tõestas publik oma aplausiga, et ka humanitaarid võivad laval helgelt särada.

 11.h Fröbelin Palikat „Leijonan metsästys“
 Foto: Merit Ausmeel

Pooled klassid olid juba teinud suurepärase töö oma etteastetega, kuid pooled olid veel ees. Neljandaks järjekorras oli 11.l klass, kes hämmastas teisi oma keelt sõlmiva laulu pealkirjaga „Tytöt tykkää“ .  Nemad olid ühed ainsad, kelle taustamuusikal ei olnud sõnu. Karaoke saatel, olid tüdrukute hääled helged ja ilusad ning poisid tegid kätekõverdustest sõltumata hea töö.

11.l Tea „Tytöt tykkää“
Foto: Merit Ausmeel

Soome keele päev liikus edasi viienda etteastega, lavale astus kantri-hingeline 12.h/l klass. Kaks head lauljat justkui jutustasid publikule lugu, mida kehastasid laval olevad tantsijad. Kava oli väga läbimõeldud ning originaalne. 

12.hl Stig „Puumaa mä metsästän
Foto: Merit Ausmeel

Oligi aeg käes viimaseks esitluseks 12.r klassi poolt, kuid kedagi ei tulnud lavale ning publik muutus ärevaks. Selle asemel lasti aga laest alla ekraan ning 12.r klassi etteaste oli hoopiski enda tehtud muusikavideo laulule „Mä ajan koko yön“. Videos kihutati autodega mööda Tallinnat ning oli tõeliselt näha, et video valmimise ajal ei võtnud poisid filmimist kohustusliku koormana, vaid nautisid hoopis selle igat sekundit.

12.r Stig „Mä ajan koko yön“
Foto: Merit Ausmeel


Esinemistega jõuti ühele poole ning žürii lahkus oma laua tagant, et arutada, kellest saab soome keele päeva staar. Ürituse läbiviijad ei lasknud publikul oodata igavuses ning mõeldi  välja paar kaasahaaravat tegevust.
Korraldati viktoriin, millest pidi osa võtma igast klassist üks esindaja, kuid eestlased, nagu me oleme, ei julgenud kõik kohale tulla. Ekraanil näidati erinevaid soome kuulsusi või Soomes olevaid populaarseid kohti ning kõige kiirem pidi tõstma käe, kui teadis, mida kujutati pildil.

Mitte kõik klassid ei võtnud osa viktoriinist..
Foto: Merit Ausmeel


Pärast pingelist äraarvamist korraldati tegevus, millest igaüks saalis pidi osa võtma. Kõik kamandati üles ning pandi käima laul „Sutsisatsi“, kus pidi ekraanil olevat tantsu järele tegema.

„Pöidla-tants“  tõi igaühele naeratuse näole.
Foto: Merit Ausmeel


Parim tantsija oli õp Madean Altsoo.
Foto: Merit Ausmeel


Saali naasesid žüriiliikmed tulemustega, ning keegi ei osanud ära arvata, milline kõikidest suurepärastest etteastetest oli siiski parim.
Iga klass oli omamoodi ainulaadne ning kõik said oma individuaalse eriauhinna tiitli koos šokolaadiga. Kõlasid valjud hüüded, kui teatati, et võitjateks on 10.b klass!

Võitjad tulemas auhinna järele.
Foto: Merit Ausmeel



Võitjatel paluti uuesti esitada võidukava ning seekord kostis laul tagumiste ridadeni välja.

Žüriil polnud vaid parimad kohad majas, vaid ka midagi magusat põske pista.
Foto: Merit Ausmeel


See soome keele päev jääb meile kõigile pikaks ajaks meelde, ning loodame, et see traditsioon jätkub meie koolis ikka ja jälle. 

Vaata kõiki esitusi siit:


Kunnes seuraavan kerran!

Friday 6 February 2015

Kristi Ockba tutvustas gümnasistidele islamiriike ja islami usku


 4. veebruaril pidas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 10.-12. klassidele loengu  islami usust ja islamiriikidest Kristi Ockba, kes on Eestis sündinud moslem.

Loengu eesmärgiks oli gümnasistidele selgeks teha, missugused on islamiriigid, islami usu põhitõed ning tähtsamad  usureeglid.

Meedia räägib, kuidas islami usulastel on suur ühtekuuluvustunne. Kristi Ockba aga ütles, et tegelikkuses on asjad teisti -islamimaade ühtekuuluvustunne on väga väike,  peaaegu olematu.

Loengu alguses küsis Kristi Ockba, mis teeb riigist islamiriigi. Õpilaste arvasid, et islamiriigid on kõik need, kus esineb selle usu järgijaid. Tegemist oli väärarusaamaga. Islamiriikideks peetakse tänapäeval riike, kus islami usu järgijaid on 65% kogu riigi rahvaarvust.

Islami usu pühaks raamatuks on koraan, mis on kirjutatud araabia keeles ning mis on tõlgitud ka eesti keelde. Islami usu järgijad peavad kinni pidama reeglitest:
palvetamine viis korda päevas,
ramadaani kuu paastumine,
almusmaks (kirikumaks),
palverännak ehk hajj.

Öeldakse, et igale reeglile on erandid, ning nii ka islami usus. Näiteks ei pea vaesemad inimesed maksma kirikumaksu või käima palverännakutel, kui neil ei ole selleks ressursse.

Loengu tulemusena said õpilased teadmisi nii islami usust kui ka islamiriikidest. See loeng avardas noorte silmaringi ning lükkas ümber meedia poolt tekitatud valearusaamu.



                                               Autor: Ulrike Velling


                                       Loengu pidaja Kristi Ockba .
                                                Autor: Ulrike Velling



                                                                 Kuulajad 
                                                     Autor: Ulrike Velling