Korvpall, õpilased vs õpetajad

27.mail kell 14.00 toimus Lilleküla gümnaasiumi võimlas põnev korvpallilahing, kus vastamisi läksid meie kooli parimad korvpallimängijad õpilaste seast ja meie sportlikumad õpetajad.

Mängijana võin öelda, et õpetajatel oli siiski eelis, kuna oldi selgelt massi ja pikkusega üle. See siiski ei takistanud toimumast head korvpallilahingut. Lahtihüppest võitsid palli õpetajad ja realiseerisid ka oma võimaluse ning viskasid mängu esimese korvi. See ei heidutanud meid absoluutselt, sportlasena võin öelda, et võitlusvaim on alati kõige olulisem.

Mäng oli algus väga tasavägine: Madis Kase (12. r) teravad läbiminekud ja meie tabavad visked hoidsid õpilased mängus. Esimene poolaeg jäi viiki 13:13.

Ma isiklikult uskusin siiralt, et selle mängu võitmine on meie võimuses, ning saame õpetajatele koti pähe tõmmata. Teine poolaeg aga kahjuks ei läinud ootuspäraselt, tegime rumalaid pallikaotusi ja eksisime oma kohtadel. Ma ise tunnen, et mäng jäi ka natuke selle taha, et alati ei suudetud vabaviskeid sisse visata, pole ju mõtet vaeva näha, et see siis tuulde lasta.

Neljas veerandaeg muutus meie seisukohast põrguks, õpetajad viskasid väga hea protsendiga kaugviskeid, mis pani mind tõsiselt imestama. Vahetusi meil eriti ei olnud ehk ei saanud ka värsket mängijat sisse tuua, lõpus läks mäng kahjuks päris aia taha. Õpetajad võitsid mängu suurelt 40-21. Kui mängija ütlen, et andsime ise mängu ära ja väsimus sai võitu. Õpilaste poolelt kogus enim punkte Madis Kask (11) ja Kaur Raag (7). 

EKSPERIMENT: poeskäik

Gümnaasiumiõpilaste seas on üsna populaarne käia vahetundide ajal poes. Mõtlesime kambakesi testida, kas 20 minuti jooksul jõuaks ära käia kahes poes... või hoopiski Kristiine keskuses?

Vaata järeldust allolevast videost! :)

Lilleküla Gümnaasiumi elu tutvustav video

Kui senini on üles võetud koolimaja tutvustav video, siis otsustasin omalt poolt lisada ka koolipäeva tutvustava klipi.

Video kajastab väikest osa Lilleküla Gümnaasiumi elust tavalisel teisipäeval, mil tuleb 11.l klassi reaalsuunal koolipinki nühkida kõigest 5 tundi. Olenemata vähesest tundide arvust ei lõppe koolipäev siiski kell 1 nagu võiks eeldada, vaid kell 14:50, mil lõppeb viimaseks kaheks tunniks olev mehhatroonika ja robootika. Samuti on nähtavad ka igapäevases õppetöös kasutatavad lahendused arvutite näol, mis muudavad õppimise lihtsamaks ja avardavad võimalusi.

Eksamite- eelne intervjuu põhikooli lõpetajatega

Käes on õppeaasta lõpp, mis paljudele õpilastele tähendab olulist muutust elus. Sellel õppeaastal lõpetab järjekordne lend 9.klassi. Põhikooli lõpetamine tähendab, et tuleb hakata vaatama, mis suunas ja kuhu edasi õppima minna. Küsitlesime Liinat ja Johanit, kes lõpetavad  sellel õppeaastal põhikooli.

Kas tunned, et oled eksamiteks valmis?

Liina: Tunnen, et olen valmis ning närvi sees hetkel ei ole.
Johan: Jah, kuid tahaksin eksamid kiiremini ära teha, sest siis tuleks suvi varem.

Mis valikeksami valisid? Miks?

Liina: Keemia, sest minu jaoks tundub see kõige kergem aine ning olen sellest ainest huvitatud.
Johan: Inglise keele, sest see on teistest valikutest mul kõige tugevam ning arvan, et see eksam ei ole väga raske.

Millist eksamit sa kõige rohkem kardad? Miks?

Liina: Kõige rohkem kardan eesti keelt, sest tuleb kirjutada kirjand.
Johan: Eesti keelt, kirjandi pärast.

Milliseid punkte ootad eksamitelt?

Liina: Kõik eksamid loodan teha maksimumile, kui vähegi võimalik.
Johan: Eesti keelest vähemalt 85 punkti, matemaatikas sooviksin saadahindeks 5 ja inglise keeles oleks hinne 4 väga hea.

Kuhu kooli sa sisseastumis katsed tegid?

Liina: Vanalinna Hariduskolleegiumisse ja nelikkatsed.
Johan: Vanalinna Hariduskolleegiumisse ja Tallinna 32. Keskkooli.

Kas kooli valikul on sinu jaoks hetkel tähtis, mis eriala tulevikus õppima tahad minna?

Liina: Natuke ikka on, ise tahaks minna arstiteaduskonda.
Johan: Veel ei ole, sest täpselt ei tea, mis suunas edasi tahaksin minna.

Milline on sinu arvamus ametikoolidest?

Liina: Hea valik kõigile õpilastele, sest seal saab omandada kutse- ja gümnaasiumihariduse koos.
Johan: Väga hea võimalus saada ametikoht ja haridus samaaegselt. Saab vaikselt kätt proovida töömaailmas, praktika kohtade näitel.

Soovime omalt poolt kõigile põhikooli lõpetajatele edu eksamiteks ja tarku valikuid tulevikuks!

11. klasside skulptuuriteemaline projektipäev

Teisipäeval, 19. mail kogunesid 11.klasside õpilased kella kümneks Raekoja platsile. Õpilased jagati varem ette valmistatud gruppidesse ning anti kätte ülesanded, milleks oli teha grupi- selfie`d etteantud skulptuuride juures. Olles tööülesandega tutvunud, hakkasid grupid liikuma. Kõik skulptuurid paiknesid Vanalinna piirkonnas.

Mina kuulusin 5. gruppi. Meie grupp otsustas ennast varustada infopunktist saadava linnaplaaniga ning seejärel asusimegi teele. Kindluse mõttes veendusime selles, et telefonides olev GPS toimib. Esimese skulptuuri leidsime Nukuteatri vastast. Jaan Koorti "Kitseni" jõudmiseks oli vaja minna ainult ümber nurga ning saimegi esimese grupiselfie tehtud.

Järgmine otsitav objekt pidi olema "Naine vaagnaga", mille leidmine osutus väljakutseks ja võttis aega, kuid Balti jaama vastas asuvalt haljasalalt leidsime ta üles. Skulptuuri vaadates tundus meile, nagu oleks naine oma vaagna kandmisest tüdinenud.

Edasi liikusime jala Schnelli parki, kus asusid kaks järgmist skulptuuri:"Karu" ja "Linda". Karust tehtud skulptuur osutus pettumuseks, nimelt oli ta väike, meie ootasime suuremat karu. " Linda" skulptuur meenutas naist, kellele on eluraskus näkku kirjutatud.

Järgmiseks sihtkohaks, mida siirdusime otsima, oli 1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk. Mälestusmärgi leidsime Estonia teatri tagant.

Estonia teatri lähedalt leidsime üles Ants Lauteri kelmikad jalajäljed. Ilmselt oli ta oma eluajal sama tänavat mööda korduvalt kõndinud. Proovisime ka meie tema jalajälgedesse mahtuda, kuid jalajäljed osutusid hiiglaslikeks.

Estonia kõrval asuvas Tammsaare pargis tegime eriti kelmika pildi Tammsaare skulptuuriga. Tundus, nagu ka tema oleks kevadisest päevast rõõmu tundnud.

Meie jätsime viimaseks otsitavaks skulptuuriks " Hämariku", mille leidsime Viru keskuse nurgalt. Skulptuurist tegime viimase meeleoluka pildi.

( Fotod: 5. grupi liikmed)

Projektipäeva lõpetasime Raekoja platsis. Päev oli teiselaadiline tavaliste koolipäevadega võrreldes ja pakkus mitmeid lõbusaid hetki. Aitäh õpetajatele, kes olid võtnud vaevaks ürituse ette valmistada. Kevadine projektipäev on tore traditsioon.

Klassidevaheline jalgpall

Meie kooli jalgpalliturniir on hoogu võtmas. Juba on selgunud, kes on sel aastal tugevamad meeskonnad ja kes nii edukaks ei osutnunud.

Täna toimus väga tähtis mäng, kus 10.r pani oma võimu maksma ja võitis 11.r klassi. Kindlasti ongi turniiri üks suurimaid favoriite 10.r, kes näitas täna väga head koostöövõimet.

Ei tohi ka unustada 11. l klassi, kes igal alal konkureerib esikohale. Põhikoolis on kõva tegija 9.c. klass. 10.r superstaar Ralf Pütsepp pani just rõhku sellele, et 9.c võib osutuda kõige raskemaks konkurendiks turniiril.

Autor: Kaur Raag

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja üllatas vaatajaid

11. mail 5. tunni ajal vaatasid gümnaasiumiõpilased meie kooli aulas lavastust  "Võta must tuletis", kus osatäitjateks olid meie gümnaasiumi noored näitlejad näitestuudiost Kruvikeeraja. 

Paljudele õpilastele oli üllatuseks, et meie koolis üldse taoline näitering leidub, ja neile, kes teadsid selle olemasolust, oli etendus suur üllatus. Enne etenduse algust tutvustas näitestuudiot ka huvijuht Marje Nurk, kelle jutust selgus, et näitestuudio Kruvikeeraja on meie koolis tegutsenud juba kümme aastat.

Näidendi läbivaks teemaks oli matemaatika ning selle vajalikkus igapäevaelus. Etenduse alguses lamasid esinejad selili laval, olles kõik tumedas riietuses, tekitades esialgselt sünget meeleolu. Näidend hõlmas monolooge, dialooge, ka tantsunumbrit, Etenduse vahepeal lasti ka sümfooniamuusikat, mille peale kõik maas lamanud näitlejad loomalike liigutuste ja häälitsuste saatel maast püsti tõusid. Etendus sisaldas väga palju humoorikaid nüansse ka elust enesest.

Etendus kestis kokku umbes 30 minutit ning kõik vaatajad jäid sellega väga rahule.