Eesti Folkloorinõukoja liikmed korraldasid 3. klassidele tunni pärimuskultuurist

Sandra Suurkask ja Karilin Tammik Eesti Folkloorinõukojast käisid meie kooli 3. klassidele rääkimas pärimuskultuuriga seotud teemadest – kes me oleme, kust lapsed nimed saavad, millised olid lapsed paarsada aastat tagasi.

Kui meie meediagrupp saali jõudis, oli seal ainult kaks inimest, sest 3. klass oli õppimishoogu sattunud ja ürituse unustanud. Kui 3. klass saabus, alustati ringis istudes jutustamist, teemaks pärimuskultuur.

Lapsed oskasid hästi vastata küsimusele, mis on pärand. Peale seda rääkisid lapsed, kuidas nad endale nimed on saanud. Paljud olid oma nimed saanud filmidest, multikatest, isa järgi, vanaema järgi, aga ka näiteks haiglast arsti soovitusel. Õpilased said aru, et lapsele nime panemine on raske ülesanne.

Järgmiseks jagati lastele paberid ja pliiatsid. Õpetajad Sandra ja Karilin esitasid küsimuse: „Kes me oleme?” Lapsed joonistasid oma käekuju paberi keskele ning hakkasid sõrmede sisse kirjutama oma arvamust sellest, kes nad on. Üks 10-aastane poiss kirjutas: ,,Olen vend, sugulane, sõber, laps, pinginaaber, oma vanemate laps.” Paberi üles serva kirjutasid õpilased, kes nad sooviksid olla.

Järgmiseks tuli lastel rääkida sellest, millised võisid olla lapsed umbes 200 aastat tagasi. 3. klassi lapsed said aru, et lapsed käisid siis tunduvalt rohkem väljas ning teadsid loodusest palju rohkem, neil oli ka teistsugune riietus ning poisid ei kandnud pükse kuni kooli minemiseni.

Lõpuks soovitasid rühmajuhid ka lastel koju minnes lülitada hetkeks kõik elektroonika välja ning mängida puumänguasjadega ning mõelda vana aja peale.