Vastlapäevaga seoses otsustasid meie vene keele õpetajad koos 11. klassi õpilastega minna 18. veebruaril vene restorani Troika, et süüa pannkooke vene traditsiooni järgi. Idee polnud iseenesest halb - Troika asub otse Raekoja platsil ning seal on kõrged hinnad, aga meile pakuti soodushind 7€ kolme täidisega pannkoogi eest.Viimasel päeval, kui asi juba maksmiseks läks, otsustasid mitmed õpilased oma arvamust hoopiski muuta ning ära öelda, kuigi nendega arvestati ning üks kindel summa pidi olema koos restorani jaoks. Võib-olla oskasid nad juba ette arvata, mis meid tegelikult ootas?
Tere tulemast vene kultuuri!
Foto: Darja Jefimova
Foto: Darja Jefimova
Restorani
ukse juures tervitas meid rõõmus mehike vene rahvusriietes ning
kutsus meid naeratades aga sisse. Kui me jõudsime restorani, tuli
välja, et meie söömine toimub hoopiski restorani keldris.
Iseenesest polnud sest
midagi,
kelder oli pime ja hubane ning põlesid küünlad, et tekitada
mõnusat atmosfääri. Kui kõik istusid juba laua taha, pidi ootama
umbes pool tundi, nagu restoranides ikka. Mõned õpilased sõid
tühja kõhu täiteks
juba barankasid,
mis hoidsid ilustusena
salvrätte.
Kui
restoraniteenindajad tulid lõpuks koos uhkete toidukandikutega,
hakkasid õpilased juba kihelema. Missugune see kandik siis välja
nägi? Keskel oli neli
väikest anumat täidistega: hapukoor, riivitud sibul, seened ja
kalamari. Ümberringi olid aga väikesed paksemad pannkoogid,
Venemaal rohkem tuntud kui oladuškad.
Üks selline toidukandik
oli ühe laua ehk kaheksa õpilase peale.
Foto: Merit Ausmeel
Sel
momendil võis õpilaste nägudest välja lugeda segadust ning veel
rohkem paanikat, kuna peaaegu ükski õpilane ei söö kalamarja,
seeni ega puhast sibulat. Hiljem pakuti ka mustsõstramoosi, mida
segati hapukoorega, kuna moos iseenesest oli natuke liiga magus.
Need,
kelle maitsele
ei vastanud ükski täidis, sõid pannkooke paljalt.
Foto: Merit Ausmeel
Jõuame
nüüd pannkookide juurde. Õpetajate kirjelduse järgi pidi
meid ootama
kolm
suurt pannkooki, kuhu sisse saab ise panna täidist ja pannkoogi
siis traditsiooniliselt
rulli keerata. Arvan, et õpetajaid saatis samasugune segadus kui
õpilasigi - kas me 7€ eest
saamegi
vaid kolm imeväikest pannkooki hapukoorega? Tuli välja, et selle
raha eest saab veel maitsta
samovarist teed ja komme. Proovinud
teed, lõpetasid
selle vähesed.
Isegi kui tee sees oli kolm
lusikatäit suhkrut koos sidruniviiluga, oli see kõige mõrum tee,
mida ma oma elus olen proovinud. Teetasside käepidemed
olid aga teravad ning ebamugavad, kuigi disain oli väga venepärane.
Lõpetanud
toiduga, öeldi, et vähemalt pannkoogid olid head. Kuid kas saab
restoran nii lihtsat toitu nagu pannkook üldse halvasti valmistada?
Restoranist lahkudes oli kõigil pahur ning samas naljakas tunne, kuna see oli vist üks halvemaid restoranikogemusi läbi aegade.
Restoranist lahkudes oli kõigil pahur ning samas naljakas tunne, kuna see oli vist üks halvemaid restoranikogemusi läbi aegade.
Vähemalt pakkusid
õpetajad intelligentset seltsi õpilastele.
Foto: Merit Ausmeel
No comments:
Post a Comment