Arst aitab alati!

Igas koolis on oma kooliarst. Tema olemas olu on oluline, sest kunagi ei tea, mis ja millal juhtuda võib,  kui arsti abi võib olla hädavajalik. Küll aga ei teata tema tegemistest kuigi palju. Niisiis mõtlesime, et teeme väikese ülevaaate meie koolis õpilaste tervisehädadega tegeleva Maris Viisimaaga.

Kaua olete töötanud Tallina Lilleküla Gümnaasiumis kooliarstina?

Viis aastat ja ma ei ole kooliarst, vaid kooliõde.

Mis tööd te enne seda tegite?

Enne seda olin ma Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku ülemõde.

Miks te tahtsite just õeks õppida?

Ma ei olegi õppinud õeks, vaid ämmaemandaks, nii et mul on hoopis teine eriala kui see, kus ma praegu töötan. Ma õppisin ämmaemandaks, töötasin kaua ämmaemandana ja edasi töötasin operatsiooniõena sünnitusmajas, siis mind edutati ning sain terve suure kirurgiakliiniku ülemõeks. Nii et ma olen igasugust tööd teinud.

Miks te otsustasite just siia kooliõeks tulla?

Aga siia tulin ma lihtsalt sellepärast,  et tahtsin vahetada töökohta, ma olin väga väsinud juhtivast tööst ja hetkel ei olnud muud töökohta pakkuda. Ma oleks läinud ikkagi tegevmeditsiini, kuid head kolleegid kutsusid mind, et tule proovima. Olin täiesti veendunud, et ma võibolla ühe aasta olen siin ja kõik, et ma ei usu, et ma tahan ja saan siin töötada. Aga nüüd on ta nii läinud ja...

Kas te olete rahul oma valikuga?

Jaa, ma arvan küll, et ma olen praegu rahul, kuigi ma väsin praegu kohutavalt ära. Arvestades seda, et mina olen siin üksi ja õpilasi on üle 900.

Mis on peamised põhjused, millega teie poole tullakse?

Peamised põhjused on peavalu, kõhuvalu, paha olemine ja kui kodus on midagi pahasti, ka see käib minu töö alla. Jah, ma olen saavutanud niisuguse usalduse siin ja see juhtus üsna esimeste aastatega ning ma võiks lausa öelda, et üle poole koolilastest käivad minu juures juba väga väikesest saadik. Nii et ma tean neist üsna palju.

Kas peavalu on kõigil või mõni valetab ka?

Ei, ma nüüd juba väga hästi teen vahet, kellel on peavalu ja kes käivad siin lihtsalt lolli mängimas. Neid on ikka väga palju, aga nemad on ka aru saanud, et olen nad „läbi hammustanud”. Kui on nii, et üks sai rohtu ja teised tahavad ka, siis selle jaoks on mul olemas ka üks n-ö platseeborohi. Need on piparmünditabletid, mis kellelegi elus halba ei tee ja „väga hästi“ aitavad kõikide hädade vastu.

Kas te leiate igale probleemile lahenduse?

No päris igale probleemile ei leia, aga sel juhul ma võtan telefoni, küsin nõu või saadan lapse kuhugi, kui vaja. Mul on väga häid kolleege igal pool. Räägin vanematega. Nii et ma arvan küll.

Kui tihti kiirabi koolis käib?

Viimasel ajal liiga tihti, sest põhilised traumad on kehalise traumad. Kehaline kasvatus või siis vahetunnis need õudsed  jooksmised, kuid see on ikka algklasside probleem. Suurtel poistel on siin rööbaspuud, see on põhiline, kus alati midagi juhtub.

Milline on olnud kõige hullem õnnetus siin koolis?

Õnneks pean ütlema, et ei olegi sellist õnnetust, mida kõige hullemaks mõelda . Väga raske on see, kui meil on siin epilepsia ehk langetõbised lapsed. Neid hoogusid on raske vaadata ja siis tuleb enamasti ka kiirabi kutsuda. Aga õnneks traumad on olnud küll kõik praegu niisugused, et oleme hakkama saanud. Kiirabi tuleb ka väga vastutulelikult ja ruttu.

Kuidas mõjutab selline töö teie enda tervist?

Vot see on nüüd kõige parem küsimus. Ma ei ole kunagi elus nii palju haige olnud, kui nende viie aasta jooksul. Mind hämmastab see, et mitte mingisugust immuunsust ei teki, ju ma olen siis juba nii vana inimene või ma ei oska öelda. Kuna nii palju lapsi on, siis ma olen koguaeg mingisugustes viirustes , väga vähe aega kui mul ei ole midagi viga.                                                                                                        .

Milliseid vaktsiine peate tegema ja kui noortele?                                                                   Vaktsiinide jaoks on olemas meil niisugune riiklik vaktsineermiskava. Mina pean tegema alates 7. eluaastast, sest tavaliselt kui laps tuleb kooli, peab tal olema koolieelne süst tehtud. Edasi tuleb tal 12- aastaselt veel üks süst, 13-aastaselt ja siis 15-16. Niiet selline 3-etapiline süstimine käib siin.

Kui paljud lapsevanemad ei luba oma lapsi vaktsineerida?                                                                    Järjest rohkem ei luba ja põhjuseid nad lihtsalt ei põhjenda. Ja ei ole ka minu asi neilt küsida seda, aga minu isiklik seisukoht on, et need, mis on vaktsineerimiskavasse pandud tuleks ära teha. Kõik arvavad, et vot minu laps ei pea tegema, sest seda haigust ei ole enam. Haigusi ei ole selle tõttu, et kõik on vaktsineeritud. Nüüd järjest rohkem hakkab neid vaktsineerimata lapsi olema ja siis tulevad kõik need haigused, mis ennem kadunud olid tagasi, need leetrid ja muud lastehaigused. See oleks vajalik ära teha. Ma saan aru, kellel on rasked kroonilised haigused või ei tea, kuidas vaktsiin mõjub, et see on nagu teine asi, aga põhjendamata, et 
ma olen nüüd vaktsiini vastane, sellest ma aru ei saa.

Kas teie enda lapsi laseksite vaktsineerida?`                                                                                         Jaa, ja nad ongi vaktsineeritud.

Kui palju erinevaid ravimeid koolis leidub ja mille alusel neid ostetakse?                                  Koolis on kõige tavalisemad valuvaigistid apteegi käsimüügist. Ravimeid on tegelikult vähe, sest lapsi on palju. Peavalusid on väga palju , valuvaigisti ongi kõige põhilisem. Haava raviks on esmaasjad ja kõige suurem abivahend külmakott. See aitab ka meil 99 haiguse vastu.

Autor: Merit Ausmeel