SUUSAPÄEV, KAS ÕNNISTUS VÕI NEEDUS?

Suusatamine on eestlastel veres olnud juba aastakümneid ning just 3. märtsil pandi proovile Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste osavus püsida suuskadel.
 
Suusaeelsel päeval muretsesid õpilased kõige rohkem ebasobiva sulailma pärast, kuid kohale jõudes oli raske märgata mossitavat nägu- paistis mõnus talvine päike, kuigi temperatuur kohustas siiski kandma kindaid ning salle.
Isegi kogenematul suusatajal polnud keeruline leida suusakeskust läbi Nõmme tänavate, kuna buss number 23 oli täidetud meie kooli õpilastega. Ühisel sammul astuti bussist välja tähistama seda talvespordialale pühendatud päeva.
 
Saanud suusad jalga, tegid poisid ja tüdrukud kas sooja enne raja läbimist või seisid juba ärevalt stardipositsioonidel.
Suusapäeval osalesid kooli 5.-12. klassid ning kuigi meie ühisstardi ajad olid erinevad, alustasime me kõik sama stardijoone peal.

11. klassi poisid ootamas starti ootusärevuses. 

Foto: Birgita Mölder

Õpilasi ootas ees umbes 1,4 kilomeetri pikkune distants paari laskumisega. Poisid startisid tüdrukutest eraldi, seistes läbisegamini järjekorras. Kehtis reegel „kes ees, see mees“, kuna esimesed said tuult tiibadesse juba paari sekundiga, sel ajal kui viimased ei suutnud liikuda meetritki. Rajal oli palju kunstlund, mis vahel mattis enda kihi alla suusad, kuid vähemalt ei pidanud õpilased sõitma tervet rada, mis enamuses koosnes vaid jääst.

11nda klassi Teele tegi küll pikema ringi, kuid siiski saavutas 8. koha.

Foto: Birgita Mölder

Just siis kui tundus, et sellel suusarajal pole lõppu, ilmus finiš'i lõpusirge. See andis õpilastele viimase tõuke ja motivatsiooni, et lisada kiirust ning pingutada lihaseid. Finiš mõjus nagu valgus mustas tunnelis, ning jõudes valgusesse sai ka rahulikult hinge tõmmata, tundes end  tšempionina.

Pärast väsitavat sõitu on vaja sõpru, kes leevendavad pingeid.

Foto: Birgita Mölder

Nähes eesootavat lõunasööki, mis koosnes puhveti menüüst, unustasid õpilased raskelt läbitud raja ning taaselustasid oma kopse sooja teega.

Õpilaste lemmikud juustusaiakesed

Foto: Birgita Mölder

Kui õpilased olid ära minemas, oli kõigil tuju hea - rada oli läbitud ning tee andis energiat ja hoogu, et kõndida reipalt tagasi bussipeatusesse. Meie meediarühm aga palus õpilastel rääkida sellest päevast teistsuguse vaatenurga alt...

VAATA VIDEOT:

Pärast väsitavat päeva andis Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Volmer meile ka intervjuu:

Mitu aastat on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis juba olnud suusapäeva traditsioon?

„Mina olen Lillaküla Gümnaasiumis olnud õpetaja vist juba 10 aastat ja nende aastate jooksul on toimunud suusapäev ikka traditsiooniliselt iga talv. Vaid mõnel üksikul aastal jäeti suusapäev ära, kui ilmastikuolud ei andnud suuski jalga panna.

Kas selle aasta suusapäev jäi millegagi eriliselt meelde?

„Sellel aastal oli ikka kogu aeg kahtlus, kas toimub ikka suusapäev või mitte. Nimelt eile oli veel õues väga märg ja vesine, aga õnneks ilmataat oli meie poolt. Täna on väljas just parajalt 0 kraadi väikese miinusega, seega rajad on head ja libedad.“

Millistel põhjustel Teie naudite suusapäeva?

„Mulle isiklikult meeldib see päev, kuna saan ise juba õues olla ning mul on ka hea meel, et lapsed ja noored saavad aega veeta värske õhu käes. Ega õue noored väga tänapäeval ei kipu.“

Kuidas Teie jäite rahule õpilaste tulemustega?

„Kõik lapsed on tublid, vaatamata oskustele. Oli nii paremaid kui halvemaid tulemusi, kuid kõik püüdsid ja üritasid.“

Miks just siis suusapäev, kui on olemas ka teisi väga häid talisporte, millele pühendada üks koolipäev?

„Igapäevaselt on koolitundides võimalus meie koolis uisutada, kuid suusatamises on siiski olemas ka väikene võistlusmoment, kus tublid tahavad tunda, et nad on ikka tublimad.“

Aga kas on midagi, mida Teie sooviksite suusapäeva juures muuta?

„Arvan, et poisid, eriti gümnaasiumis, võiksid sõita pikemat maad, kuna see on nende jaoks natukene lühike.“

Kuidas Teie arvates mõjutavad ülekoolilised spordivõistlused õpilasi?

„ Olen tähele pannud, et kõik sellised ülekoolilised spordiüritused liidavad õpilasi omavahel. See tekitab klassis ühistunnet ning siiamaani tundub, et õpilased naudivad spordiüritusi ning neile  meeldib see väga.“

Aga missuguseid spordialasid võiks veel koolivaheliselt teha?

„Kui tulin siia kooli, tuli minule üllatusena see, et siin ei peeta sügisesi spordipäevi, kus oleks rohkem asju kavas. Näiteks nagu köievedu või teatevõistlus. Siiski neid võiks pidada kasvõi kevadel.“

Täname õpetaja Sirje Volmerit intervjuu eest ning ka kõiki teisi õpetajaid ning õpilasi, kes hoidsid tervist selle päeva jaoks ning võtsid sellest osa!